TOIDUAINETE TALUMATUS
(loe lisaks artiklite ja eridieetide rubriigist)
Sagedaseimad toiduainete talumatusega kaasnevad probleemid on igasugused tundmatu etioloogiaga kroonilised haigused, liigesepõletikud, diabeet, kilpnäärme põletik, gastrointestinaalhäired (Crohni tõbi, tsöliaakiahaigus ja ärritatud soole sündroom), naha probleemid (atoopiline ekseem, akne ja psoriaas), migreenid ja kroonilised peavalud, psüühilised häired, depressioon, ülekaalulisus, kõrgvererõhutõbi, fibromüalgia, kõrge kolesterooli tase, podagra jne.
Sageli ei teata, et niisuguste häirete tegelik põhjus peitub toiduainete talumatuses ja süvendatakse neid haigusi veelgi, üritades neid ravida näiteks antibiootikumidega, kortikosteroididega, immunosupressantidega või seedekulgla kirurgiliste operatsioonidega.
Toiduainete nn. varjatud talumatust esineb suuremal või väiksemal määral väga paljudel inimestel. Varjatud seetõttu, et inimene ise seda tavaliselt ei tea. Varjatud talumatusele on iseloomulik probleemide süvenemine vananedes. Toiduainete varjatud talumatus erineb toiduallergiast nii tekke- kui avaldumisvormide poolest ning seda ei saa kindlaks teha tavaliste toiduallergiat määravate testidega. Varjatud talumatust on raske ise avastada, sest sageli on just see toiduaine, mille suhtes talumatus esineb, inimesele eriliselt meelepärane, kuna seda tarbides tekivad kehas opioidsed ühendid. Samas aga on paljud isikud pärast testi vastuste saamist väitnud, et nad on ise sellest ka aru saanud, et ei talu neid toiduaineid, mida test on tuvastanud kui mittesobivaid.
Normaalselt lõhustatakse toidus sisalduvad valgud täielikult aminohapeteks, kuid juhul, kui neid lõhustavad ensüümid ei toimi või toimivad puudulikult, läbivad valgud soole limaskesta puudulikult lõhustatuna. Suurt rolli mängib siin ka soole limaskesta seisund ja selle läbilaskvuse suurenemine. Soolesein ei toimi enam barjäärina, vereringesse satuvad toiduainete seedimata koostisosad.
Toidutalumatust võib esineda mitmel erineval moel, seepärast ei ole sellele lihtne jälile saada ja teste selle määramiseks on mitmeid. Kui valkude puuduliku lagundamise tagajärjel tekivad väikese molekulmassiga aminohapetest koosnevad peptiidid, siis need ei pruugi immuunvastust esile kutsuda. Seetõttu saab neid peptiide määrata vaid kindla testiga uriinist, vereanalüüsid neid ei näita. Nendel peptiididel on opioidsed omadused. Need valgulised ühendid on pärit piimavalgust kaseiinist ja teraviljavalgust gluteenist, nad läbivad hematoentsefaalbarjääri ning tekitavad psüühilisi probleeme: depressiooni, kinnisideelist käitumist ja mõtlemist, mäluhäireid, autistlikke sümptoome, hüperaktiivsust, kõrget sisepinget, agressiiivsust ja impulsikontrolli puudulikkust, ärevust, skisofreeniat, sotsialiseerumisprobleeme, unehäireid jms., kuid soodustavad ka kehalisi probleeme, nagu näiteks hingamisteede ja kõrva-, nina- ning kurguhaigusi, liigesepõletikke, nahaprobleeme, allergiaid jne.
Teised toidutalumatuse testid määravad immunoloogilist vastust, mida puudulikult lõhustatud või sooleseina suurest läbilaskvusest tingitud toiduained inimkehas võõrkehadena esile kutsuvad. Määratakse antikehi (IgG) või leukotsüütide reaktsiooni. Viimast saab määrata Cytotestiga. Mikroskoobi all vaadeldakse leukotsüüte ja erütrotsüüte. Talumatus esineb, kui leukotsüüon muundunud, nende membraanid kahjustunud või purunenud.
Toiduainete talumatus ERINEB TOIDUALLERGIAST ja seda ei saa määrata tavaliste allergiatestidega.
Allergia on organismi ülitundlikkus mingi aine suhtes. Allergia sümptomid tekivad koheselt peale toiduaine tarbimist, ning need on seotud vaid üht liiki antikehade - E-immunoglobuliinide ehk IgE antikehade tootmisega B-lümfotsüütide poolt. Lisaks sellele vabastatakse allergilise reaktsiooni käigus ka allergilisi nähte esilekutsuvaid spetsiifilisi aineid (eeskätt histamiini) ning tekib eosinofiilide (üht liiki vere valgeliblede) migratsioon põletikukoldesse.
Toidutalumatusest räägime siis, kui ei toimu IgE antikehade tootmist, kui reaktsioonid mittetalutavale toidule on aeglased ja kroonilised. Vaevused ei ole seotud koheselt toidu manustamisega, need ilmnevad kuni 72 tundi pärast seda. Sümptomid ja vaevused võivad hõlmata keha mistahes organsüsteemi.
TOIDUTALUMATUSE TESTIGA EI SAA KINDLAKS TEHA ALLERGIAT.
Toiduallaergia ja toidu talumatus ei ole üks ja seesama asi. Toidutalumatuse testid on saanud kriitika ja vastuväidete osaliseks just seetõttu, et nendega on testitud allergilisi isikuid ja pole saadud kinnitust nende kindlalt olemasolevale toiduallergiale. Selliseid vastuväiteid leiate te internetist hulgaliselt. See test ei näita tõesti allergiat. Allergia määramiseks on olemas allergiatestid. Ja vastupidi, kui isikul on tuvastatud talumatus, siis seda ei kinnita allergiatestid.
Tänapäeval arvatakse ka seda, et allergiaprobleemide sagenemine tuleneb tegelikult toidutalumatusest. Toidutalumatuse tagajärjed inimkehale ilmnevad pika aja jooksul. Neid ei tajuta koheselt, kuid nad tugevnevad vähehaaval mittetalutava toiduaine igapäevase söömise tagajärjel tekkiva toksiinide kuhjumise tõttu ning võivad lõpuks muutuda tõsiseks, eeskätt põletikuga kulgevaks haiguseks. On isegi väidetud, et peaaegu kõikide põletikuliste haiguste (nagu näiteks farüngiit, kurgumandlite põletik, bronhiit, nn külmetushaigused, kõrvapõletikud jne.) tekkes võib olulist osa etendada mõne toiduaine talumatus. Tuleb aga rõhutada, et haiguste põhjustajaks pole kunagi mingi konkreetne toiduaine kui niisugune, haigusi võib põhjustada vaid selle toiduaine talumatus konkreetse isiku poolt.
Toidutalumatuse puhul leidub organismis sageli suurel hulgal opioidse toimega peptiide ehk valgulisi ühendeid, mida saab avastada uriini analüüsiga. Glutenomorfiinid tekivad teraviljavalgu gluteeni puuduliku lõhustumise tagajärjel; kasomorfiinid tekivad piimavalgu ehk kaseiini puuduliku lõhustamise tagajärjel.
Opioidsete peptiidide testi soovitame eriti psüühiliste ja neuroloogiliste häirete puhul (depressioon, skisofreenia, ärevus, hüperaktiivsus, epilepsia, parkinsonism jms.), kuna gluteenomorfiinid ja kasomorfiinid avaldavad psühhotroopset mõju ning tekitavad häireid närvivahendusainete toimimises.
Neid opioidseid peptiide ning gluteeni- ja kaseiinivaba reþiimi mõju on teaduslikult uuritud kõige enam autistide puhul. Nimetatud peptiide on aga leitud ka kõrva-nina-kurguprobleemidega haigetel, samuti liigese- ja hingamisteede haiguste, psoriaasi ja muude terviseprobleemide puhul. Gluteeni- ja kaseiinivabast reþiimist võib olla abi paljude haiguste korral.
