Toitumine ja toidulisandid südamehaiguste ennetamises ja ravis

Arst-toitumisterapeut Annely Soots


Kõrge vererõhk ja ateroskleroos on VAIKSED TAPJAD haigused. Seda seetõttu, et nende esimene sümptoom võib olla infarkt või insult. Oluline on elimineerida kõrge vererõhu ja ateroskleroosi riskifaktorid. Peamiseks neist on seni peetud kõrget kolesteroolitaset, kuid viimasel ajal on avastatud kolesterioolitasemest veelgi olulisemaid südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid, näiteks madal antioksüdantide- ja kõrge homotsüsteiinitase veres ning halbade rasvade tarbimine. Rõõmustav uudis on see, et kõiki neid riskifaktoreid, ka kõrget kolesteroolitaset saab tervisliku toitumise ja toidulisanditega elimineerida.


Muidugi on südamehaiguste riskifaktoriteks ka suitsetamine ning vähene füüsiline aktiivsus. Suitsetajatel on kordi rohkem koronaararteritega seotud probleeme kui mittesuitsetajatel. Tubakasuits sisaldab tuhandeid kemikaale, mis kahjustavad veresoonte seinu. Kui suitsetajatel on ka kõrge kolesteroolitase, siis see on eriti ohtlik südame-veresoonkonna tervisele.
Regulaarne füüsiline koormus on väga oluline südame-veresoonkonnahaiguste ja insuldi ärahoidmisel. Füüsiline tegevus langetab kolesteroolitaset, parandab südame varustamist vere ja hapnikuga, tõstab südame funktsionaalset võimekust, langetab vererõhku ja vähendab rasvumist.

Mida kujutavad endast südameinfarkt ja insult?
Need on seisundid, mis on põhjustatud arterite sulgusest, millel omakorda on kolm peamist põhjust:
- arterid ahenevad nende seintesse kogunenud ladestuste - ateroskleroosi tõttu
- veri ise on väga tihke ja hüübed sulgevad kitsenenud arterid
- arterid ahenevad tänu lihaskontraktsioonile

Veresoonte aterosklerootilise kahjustuse kujunemise protsess
Ükski teooria ei rahulda täielikult kõiki uurijaid, kuid kõige rohkem aktsepteeritakse versiooni, et ateroskleroos saab alguse rakkude kahjustusest arteri seinas - veresoone sisekestas ehk endoteelis.
Aterosklerootilise kahjustuse esimene etapp on see, kus kahjustub endoteeli kaitsev glükoosaminoglükaanidest (GAG) koosnev kiht ning endoteeli rakud muutuvad avatuks vabade radikaalide kahjustusele. Endoteeli kahjustused võivad olla ka mehhaanilised, viiruslikud, immunoloogilised või toksiinidest tingitud.
Kahjustatud endoteel sekreteerib kasvufaktoreid ja soodustab trombotsüütide kleepumist kahjustuse külge. Kui kahjustus on tekkinud, siis muutub see koht läbilaskvamaks vereplasmas olevatele ühenditele, eriti lipoproteiinidele ning lipoproteiinide sidumine GAG-dega kahjustab veelgi rohkem veresoone seina.

Lipoproteiinid on suured makromolekulid, funktsionaalsed kompleksid, mis koosnevad fosfolipiididest, triglütseriididest, kolesteroolist ja kolesterooliestritest, antioksüdantidest, vähestest vabadest rasvhapetest ja glükosüülitud valkosast, mida nimetatakse apoproteiiniks. Apoproteiinid aitavad lipoproteiini osakesel veres lahustuda. Mõned nendest apoproteiinidest omavad teisigi funktsioone, näiteks seostuvad nad rakuretseptoritega, reguleerivad ensüümide aktiivsust. Apoproteiinid erinevad üksteisest molekulmassi, immuunreaktsiooni ja ehituse poolest. LDL lipoproteiin, mis kannab kolesterooli, liigub läbi kahjustuse subendoteliaalkihti, kus on vähe antioksüdante ja oksüdeerub seal. Sinna kahjustust parandama liikunud monotsüüdid muutuvad makrofaagideks Makrofaagid koguvad endasse oksüdeeritud LDL ja muutuvad vahtrakkudeks ning sekreteerivad kasvufaktoreid. Selline ladestus või tekkida veresoone sisekihi alla, aga see võib ka kaotada pealmise katte, mistõttu sinna külge kleepuvad verest trombotsüüdid, mis sekreteerivad kasvufaktoreid ja suurendavad seda naastu veelgi. Naast jätkab kasvamist ning lõpuks võib sulgeda arteri valendiku täielikult. Ateroskleroosi sümptoomid (valu) tekivad alles siis, kui 90% arteri valendikust on sulgunud.

Arterite kahjustus võib tekkida paljudel toitumise ja elustiiliga seotud põhjustel. Küllastatud rasvade- ja suhkrurikas toit viib oksüdatsiooniprotsessist kahjustatud rasvade ladestumisele arterite seintes. Mitteküllaldane omega-3 rasvhapete ja liigne transrasvhapete tarbimine tihkestab arterite seinu. Stress ning liigne naatriumi- ja/või vähene kaaliumisisaldus toidus ning suitsetamine ahendavad artereid. Magneesiumi defitsiit ei lase lihastel lõõgastuda, B-vitamiinide vaegus tõstab arterite "toksiini" homotsüsteiini taset (põhjustades ateroskleroosi ja arterite kahjustust ning muutes vere tihkemaks). Kuna eelnimetatud aineid saame toidust, on toitumisega võimalik veresoonte seisundit parandada.

Rasvad ja kolesterool on arteritele ohtlikud vaid siis, kui nad on kahjustatud vabade radikaalide poolt. Selle eest kaitsevad antioksüdandid. Antioksüdantsed toitained, sellised nagu beeta-karoteen, seleen, E- ja C-vitamiin on väga olulised südamehaiguste, vähi ja krooniliste degeneratiivsete haiguste eest kaitsmisel. Nad aeglustavad ka vananemisprotsessi. Antioksüdandid blokeerivad eelpoolnimetatud naastude moodustumise protsessi, kuid nad teevad seda ainult omavahelises koostöös. Üksikute antioksüdantide tarbimine ei anna sama tulemust, mida annab nende kombineerimine. Antioksüdandid on meeskonnamängijad. Näiteks vajab üks keha tähtsamaid antioksüdante C-vitamiin partneriteks rasvlahustuvaid E-vitamiini ja karoteene. C-vitamiin vastutab oksüdeeritud ehk kahjustatud E-vitamiini regeneratsiooni eest, tõstes sellega E-vitamiini antioksüdantset toimet. C vitamiini lisandina tarbimine hoiab ära LDL kolesterooli oksüdeerumist, tugevdab kollageensutuktuuri arterite seintes, alandab vererõhku, tõstab hea kolesterooli taset ning hoiab ära trombotsüütide agregatsiooni.
Antioksüdantidega punases veinis saab seletada ka nn. "Prantsuse paradoksi". Prantslased joovad palju veini, tarbivad palju rasva ja kolesterooli sisaldavaid tooteid, kuid nende südamehaigustesse ja insulti haigestumine on madal.

Antioksüdantidest pakubki kõige suuremat kaitset südamehaiguste vastu E-vitamiin, sest tegemist on rasvlahustuva vitamiiniga, mida viiakse LDL kolesterooli molekuli sisse, kus ta kaitseb seda oksüdatiivse kahjustuse eest. E-vitamiini peamine funktsioon on kaitsta peamiselt rasvadest koosnevaid rakumembraane. E-vitamiini madal tase veres on palju parem südameinfarki ja insuldi etteennustaja kui seda on kõrge kolesterool.


Kolesteroolist

Kolesterooli peetakse halvaks. Inimesed seostavad sõna kolesterool südamehaigustega ning tihti arvatakse, et selle taseme langetamiseks pole muid vahendeid peale ravimite. Samuti propageeritakse kolesteroolivabu toiduaineid, mis aga võivad sisaldada hoopis kahjulikumaid ühendeid transrasvhappeid.
Kolesterool on tegelikult organismile hädavajalik. Kõrge kolesteroolisisaldus iseenesest ei pruugi olla ohtlik, ohtlikuks muutub kolesterool oksüdeerituna.

Kolesteroolitaseme langetamiseks kasutatakse ravimeid statiine, mis aga võivad kasu asemel hoopis kahju tuua. Statiinid blokeerivad ensüümi, mis aitab moodustada ainet, millest keha toodab mõlemat - nii kolesterooli kui ka koensüüm Q10. Viimane on oluline toitaine südame jaoks ning selle puudus viib väsimuse, lihasnõrkuse ja südameprobleemide tekkele. Statiinid kujutavad endast iseenesest riski südamehaiguste tekkele, kui lisaks ei tarbita ubikinoone ehk Q-vitamiini (koensüüm Q10). Statiine peaks kasutama viimase võimalusena, kui toitumuslikud muutused kolesteroolitaset ei langeta ja see on väga kõrge. Näiteks langetab B3-vitamiin kolesteroolitaset väga efektiivselt.

Kolesteroolitaset langetavate ravimite tervislikkuse üle on palju vaieldud. Nad tõepoolest vähendavad natuke südamehaigustesse suremust, kuid samas suurendavad suremust muudesse haigustesse peale südamehaiguste. Osad on maksale toksilised ning loomkatsetes on ilmnenud nende kantserogeensus. Statiine tarvitades ei tohi juua greipfruudimahla ega süüa greipi, kuna greip vähendab statiine lõhustava ensüümi aktiivsust ning suurendab ravimi toksilisi efekte.

Kolesteroolil on keha jaoks väga olulised funktsioonid:
1) Kolesterool kompenseerib muutusi rakumembraanides. Ta on regulatoorne faktor, mis aitab rakkudel säilitada voolavust/läbilaskvust, mida nad vajavad efektiivseks funktsioneerimiseks.
2) Kolesterool aitab toota olulisi hormoone. Keha moodustab kolesteroolist suguhormoone testosterooni, östrogeeni ja progesterooni ning neerupealise hormoone.
3) Kolesteroolist moodustub nahas vitamiin D3.
4) Kolesteroolist toodetakse sapphappeid, mida on vaja selleks, et seedida toidus sisalduvaid rasvu ja õlisid ning rasvlahustuvaid vitamiine.
5) Kolesterool kaitseb nahka, seda sekreteeritakse nahas asuvate näärmete poolt. Kolesterool katab ja kaitseb nahka dehüdratatsiooni, päikese poolt tekitatud kahjude, tuule ja vee eest, aitab haavadel paraneda ning pakub kaitset infektsioonide vastu.

Niisiis ei ole kolesterool iseenesest halb. Kahjulik võib olla vaid liigne kolesterool, aga ka seda mitte alati. Osadel inimestel on lihtsalt geneetiliselt kõrgem kolesterooli tase ja see on nendele vajalik.
Kolesterooli ei leidu taimedes, seda saame loomsetest toitudest. Enamus inimesi ei tea, et lisaks loomsest toidust saadavale kolesteroolile moodustab ka keha ise seda pidevalt juurde. Kolesterooli piiramine toidus paneb keha seda rohkem juurde tootma. Liiga palju kolesterooli saame nn. Lääne toidust, mis on rikas loomsete rasvade ning ka suhkru ja valgu poolest.
Hea uudis on see, et enamus inimesi saab kontrollida oma kolesteroolitaset ja südame-veresoonkonna tervist läbi toitumise. Kasutades igapäevaselt värskeid puuvilju, aedvilju ja täisteravilja ning tarbides vähem liha, rasvast ja suhkrurikast toitu. Kolesteroolitaset langetavad ka probiootilised toidulisandid. Kolesteroolitaseme langetamise kohta loe eraldi rubriigist.


SÜDAMEHAIGUSTE PEAMISED RISKIFAKTORID: HALVAD RASVAD JA HOMOTSÜSTEIIN

Transrasvu peetakse südamehaiguste oluliseks riskifaktoriks. Oluline on vähendada nende hulka toidus, kuna nad langetavad HDL kolesterooli ja tõstavad LDL kolesterooli taset veres, häirivad hormonaaltasakaalu, vähendavad organismi kaitsevõimet ning tekitavad veresoonte sisekesta ehk endoteeli kahjustusi. Kolesteroolist rääkides kasutatakse mõisteid "hea" ja "halb" kolesterool ehk siis HDL ja LDL kolesterool. Tegelikult on nad mõlemad head ja vajalikud. Kolesterool transporditakse rakkudesse LDL osakeste (lipoproteiidide) abil (sellist kolesterooli nimetatakse halvaks) ja rakkudest maksa HDL osakeste abil (niisugusel juhul nimetatakse kolesterooli heaks). Halvaks nimetatakse LDL kolesterooli vaid sellepärast, et sedasorti kolesterooli viiakse rakkudesse, kus ta võib liia korral kuhjuda.

Hüdrogeenitud rasvad sisaldavad kehale kahjulikke transrasvhappeid. Alati, kui sildile on kirjutatud näiteks "taimne rasv", tuleks täpsemalt uurida, missuguse rasvaga on tegu. Hüdrogeenitud rasvad sisalduvad peaaegu kõikides tööstuslikult toodetud toitudes, margariinides, küpsistes, jäätistes, juustudes, kiirsöögikohtade praetud toitudes ja küpsetusrasvades. Hüdrogeenimisega muudetakse loodusliku rasvhappe struktuuri ja selliste rasvade pikaajalise tarbimise tagajärjel kaotavad rakumembraanid võime transportida/läbi lasta toitaineid, vett ja elekrolüüte, suhelda teiste rakkudega ning olla kontrollitud hormoonide ja teiste signaalmolekulide poolt. See toob kaasa ka häireid närvisüsteemis. Transrasvhapped kahjustavad raku membraanifunktsiooni ja veresoonte endoteeli, tõstes sellega riski vähi, südamehaiguste ja diabeedi tekkeks. Vastupidine efekt on leitud seoses monoküllastamata rasvade ja omega-3 rasvhapete tarbimisega.

Seoses kolesterooliga tuleb rääkida ühest selle tõeliselt ohtlikust vormist, mida kahjuks Eestis veel määrata ei saa. Nn. "kõige halvemat kolesterooli" ehk LDL kolesterooli vormi nimetusega lipoproteiin(a) ehk Lp(a) peetakse ohtikuimaks ja täiesti eraldiseisvaks südamehaiguste riskifaktoriks. Lp(a) molekul on sarnane tavalisele LDL molekulile, aga erineb oma valgulise osa poolest, kus on lisaks veel kaks glükoproteiinset apoproteiin (a) molekuli. Selle kolesteroolivormi taseme tõus on seotud palju suurema (umbes 10 korda) südamehaiguste riskiga kui LDL koleteroolitaseme tõus, sest see on eriti kleepuv veresoone seinale. LDL molekul on ohutum, kuna see ei ole nii kleepuv. Normaalne või isegi madal LDL tase, millega kaasneb kõrge Lp (a), kahjustab veresooni rohkem kui lihtsalt LDL kolesterooli kõrge tase. Madala südamehaiguste riskiga seondub Lp(a) tase alla 20 mg/dl, ekstreemselt kõrge riskitase aga algab piirist 40 mg/dl.

Lipoproteiin(a) kuhjumise vastu töötavad C-vitamiin ja aminohape lüsiin. Selle lipoproteiin(a) hulka langetavad ka linaseemned, mis sisaldavad omega-3 rasvhappeid

Veresoonte sisekesta ehk endoteeli töö sõltub askorbiinhappest. C- vitamiin on antioksüdant, mis soodustab kolesteroolist sapphapete moodustamist. Nobeli preemia laureaat biokeemik Linus Pauling soovitab C-vitamiini tarbida koos lüsiiniga. Lüsiin on aminohape, mis koos C-vitamiiniga võetuna aitab säilitada südame ja arterite tervist, vähendades kolesteroolinaastude moodustumist arterite seintes. Lüsiini ja C-vitamiini on soovitav tarvitada toidulisandina, mõlemat saab ka õigesti valitud toitudest. Lüsiinirikkad toidud on kaunviljad, liha, kala, krevetid ja pärm. C-vitamiinirikkad toidud on eeskätt toored aed- ja puuviljad ning marjad. Samuti võib neid tarbida toidulisandina.

Homotsüsteiin on meie keha ainevahetuses tekkiv vaheprodukt, mis kuhjub, kui kehas on puudu foolhappest, B6- või B12- vitamiinist ning eriti MB12- vitamiinist (metüülB12). Kõrgenenud homotsüsteiinitase on endoteeli düsfunktsiooni oluliseks põhjuseks. Tsütotoksilise ühendina põhjustab see endoteelirakkude irdumist veresoonte seinast ja silelihasrakkude paljunemist kahjustatud kohas (häirib kollageeni moodustamist) ning soodustab trombide teket. Kõrgenenud homotsüsteiinitase on täiesti iseseisvaks südameinfarkti, insuldi ja perifeersete vaskulaarsete haiguste riskifaktoriks.

Homotsüsteiin soodustab LDL osakestei muutumist väga kahjulikuks, nn. oksüdeeritud LDL -ks. LDL lipoproteiini molekul kannab küll kolesterooli, aga oksüdeerub valguline apo-osake, mis peaks täitma ka retseptori rolli. Kuna ta seda oksüdeeritult ei täida, jääb ringlema pikemaks ajaks veresoonde ning kahjustab tõsiselt arterite seinu. Kõrge homotsüsteiinitaseme juures muutuvad lipoproteiinide ladestused arterite seinas tihkemaks, vähendades sel viisil arterite elastsust. Sellega kaasneb vererõhu tõus. Homotsüsteiin on ka peamine trombide moodustumist soodustav faktor. Kõrge homotsüsteiinitase ja sellega tavaliselt kaasnev madal foolhappesisaldus langetavad lämmastikoksiidi (NO) ehk veresoonte lõõgastusfaktori taset, mis tõstab samuti vererõhku.

Homotsüsteiinist loe täiendavalt eraldi rubriigist. Homotsüsteiinitaseme normaalsena hoidmiseks on vaja eelkõige B-grupi vitamiinide koostööd (B10, B 11, B 9 ehk foolhape, B12, B6-ja B2- vitamiinid) ning metüüldoonoreid (TMG, SAMe ja B12 vitamiin MB12 vormis).


SÜDAME TERVISELE VAJALIKUD TOITAINED

Tasakaalustatud segatoit on südamele kõige tervislikum. Tervislikuks peetakse toitu, millest 80% on taimne ja 20% loomne, 80% aluseline ja 20% happeline. Mingil juhul ei tohi rangelt piirata rasvade hulka toidus. Kestva rasvavaese toidu puhul intensiivistab maks kolesterooli sünteesi.

TOIDUSOOVITUSED SÜDAMEHAIGETELE
· Sööge vähem liha, rohkem kala ja aedvilja. Tarbige pigem metsloomade ja karjamaal peetavate rohusööjate loomade liha kui vorste ja muid lihast valmistatud pooltooteid.
· Vähendage küllastatud rasva (loomse rasva), transrasvhapete (enamus margariine, jäätised, kommid jt tooted, kolesterooli (loomne rasv) ja üldise rasva sisaldust toidus. Sööge vähem loomseid ja rohkem taimseid tooteid.
· Suurendage omega-3 rasvhapete tarbimist - seda sisaldavad rohkesti näiteks linaseemneõli ja seemned ning külmavee kalad (ateroskleroos on seotud omega-3 rasvhapete puudusega).
· Suurendage südame tervisele heade monoküllastamata rasvhapete hulka toidus, süües rohkem pähkleid, seemneid, mandleid, oliive ning kasutades salatis Extra Virgin oliivõli.
· Sööge rohkem kaunvilju: soja (liha asemel), kikerherneid, läätsi, ube ja herneid.
· Loomsetest toodetest tarbige muna, naturaalst maitsestamata jogurtit ja kodujuustu
· Sööge täisteraleiba, täistera-pastatooteid ja täisterariisi ning kasutage kindlasti täisterajahu ning täisterast hommikusöögihelbeid.
· Sööge palju rohelist, väga tervislikud on brokkoli ja spinat.
· Sööge idusid ja võrseid, kasutage oma toidus palju värsket maitserohelist.
· Sööge üks küüs küüslauku iga päev.
· Vähendage naatriumit sisaldavate toiduainete ja soola tarbimist. Tarbige mersoola või kaljusoola, kust saate ka teisi mineraale peale naatriumi ja kloori.
· Vähendage kohvi joomist.
· Piirake alkoholi tarbimist.
· Vähendage stressitaset.
· Lõpetage suitsetamine.
· Tarvitage kiudaineterikkaid toite, kuna kiudainetel on ateroskleroosivastane toime. Eriti head on lahustuvad kiudained kaunviljadest, puu- ja aedviljadest - need on väga efektiivsed kolesteroolitaseme langetajad.
· Piirake süsivesikute tarbimist (eeskätt suhkur, tärklis ja rafineeritud teravili). Neid peetakse olulisteks ateroskleroosi arengut soodustavateks faktoriteks. Suhkur tõstab insuliini hulka organismis, see aga on seotud kõrgenenud kolesteroolitaseme ja triglütseriididega, vererõhu tõusu ja südamehaigustega.
· Sööge viis või rohkemgi korda päevas erinevaid puu- ja aedviljade kombinatsioone, eriti rohelisi, oranþe ja kollaseid vilju ning tumedaid marju. Need sisaldavad antioksüdante - karotenoide, flavonoide, seleeni, E- ja C- vitamiini. Nad on ka rikkad B- vitamiini poolest, mis aitab langetada homotsüsteiinitaset.

TOIDULISANDID

B-grupi vitamiinid
Kolesterooli metabolismiks on vaja järgmisi B-grupi vitamiine: koliini ehk vitamiini B4 ja inositooli ehk vitamiini B8. Nende defitsiit põhjustab lipiidide ainevahetuse häireid, rasvumise kiirenemist ning kolesteroolitaseme tõusu. Homotsüsteiinitaseme reguleerimiseks on vaja B2-, B6- ja B12- vitamiini ning B-vitamiinide gruppi kuuluvat foolhapet (B10, 11, 9).
Oluline on tarbida toite, millest on võimalik saada B-grupi vitamiine. Sööge rohkem idusid, vetikaid, aedvilja, kala, täisteraviljast tooteid, soja, kikerherneid, läätsi, ube ja herneid, seemneid ja pähkleid, muna, jogurtit ja kodujuustu, brokkolit ja spinatit. Foolhappe saamiseks tuleb süüa palju rohelist.

Niatsiini ehk B3 -vitamiini head toimet südamele on kirjeldatud juba viiekümnendatel aastatel. Seda kasutatakse vähe, kuigi ta on kõikidest lipiide langetavatest ravimitest (statiinidest) efektiivseim. B3 -vitamiini kasutamine toob teatud juhtudel kaasa naha punetuse ja ilmselt seetõttu ei reklaamita seda nii palju kui statiine. Soovitame kasutada punetust mittetekitava niatsiini vormi inositoolheksaniatsinaati.

B5-vitamiin, eriti selle aktiivne vorm pantetiin mõjub kolesterooli langetavalt. Pantoteenhape ei langeta kolesterooli ja triglütseriidide taset, aga pantetiin teeb seda, rasvade kasutamine paraneb ja kolesterooli süntees väheneb. Pantetiin ei ole toksiline ning seda peetakse parimaks triglütseriidide langetajaks. Pantetiin vähendab vere viskoossust, mõjutades trobotsüütide lipiididesisaldust. Meile pole aga teada ühtegi pantetiini müüjat Eestis.

Diureetikumide (näiteks Furosemid (Lasix)) ja digoksiini tarvitajad peaksid kindlasti lisaks võtma B1-vitamiini ehk tiamiini, sest need tühjendavad keha sellest vitamiinist. Samuti kipub eakatel tiamiinitase madal olema ning enamasti ei saa nad tavatoiduga vajalikku B1-vitamiini kogust kätte.

Head rasvhapped
Omega-3 rasvhapped langetavad kolesterooli- ja triglütseriidide taset, vähendavad liigset trombotsüütide kokkukleepumist, alandavad fibrinogeenitaset ja langetavad vererõhku neil, kellel see on kõrge. Väga paljud kaksikpimedad uuringud on demonstreerinud omega-3 rasvhapete vererõhku langetavat toimet. Kalaõlidega on saadud paremaid tulemusi kui linaõliga, kuid võib-olla vaid seetõttu, et nende annused on olnud suuremad. Eriti head tulemused saadakse siis, kui kalaõli kasutamine seostatakse madala küllastatud rasva tarbimisega. Rohkem kala ja rohkem w-3 rasvhappeid seonduvad väiksema südamehaiguste riskiga.

Südamehaiguste eest kaitseb meid ka niisugune linoolhappe vorm nagu konjugeeritud linoolhape. Lehma vatsabakterid teevad linoolhappest konjugeeritud linoolhappe ehk CLA, mis satub piima. Need rasvhapped sisalduvad ka keefiris ja hapendatud piimas.

Südamehaiguste eest kaitseb ka monoküllastamata rasvhape oleiinhape, mida leidub rohkesti oliivi- ja mandliõlis.

Karnitiin on vitamiinitaoline aine (tegelikult on ta vitamiin B?), mis soodustab rasvade lõhustamist mitokondrites, raku energiat tootvates keskustes. Karnitiini on vaja pika ahelaga rasvhapete mitokondritesse transportimiseks. Karnitiini puudusel väheneb rasvhapete kontsentratsioon mitokondrites ja rakk saab vähem energiat. Karnitiin parandab südame funktsiooni kroonilise südamepuudulikkusega haigetel. Kuna südamelihas eelistab energiaallikana pika ahelaga rasvhappeid, sõltub südame töö adekvaatsest karnitiini hulgast. Karnitiin tõstab ka HDL ehk hea kolesterooli taset, langetades samas LDL kolesterooli- ja triglütseriidide taset.

Teised vitamiinid ja mineraalained

Ubikinoon/ubikinool (CoQ10 ehk vitamiin Q)
Q10-vitamiin toimib kehas koensüümina Q10, mis on energia sünteesis oluline aine. Q10 on mitokondrite oluline komponent, aidates moodustada ATP-d, mis on energia tootmise aluseks kehas. Q10-t on võrreldud süüteküünlaga autol. Samuti, nagu ei tööta ilma süüteta auto, ei tööta ka inimese keha ilma koensüüm Q10-ta.
Südamepuudulikkuse korral on Q10-vitamiinist palju abi, see aitab südamel paremini kokku tõmbuda. Q10 mõjul veresoonte vastupanu ehk resistentsus langeb.

Südamehaigetele on eriti kasulik Q10-vitamiini vorm, mida nimetatakse ubikinooliks. Hea variant on toidulisand, kus esinevad koos selle mõlemad vormid. Kõige efektiivsem näib olevat CoQ10 õlilahusena, kuna tegemist on rasvlahustuva vitamiiniga. Toitudest sisaldavad seda õlid, lihad, rasvased kalad, munakollane, aga ka taimed. Q-vitamiini on porgandis, idudes, täisteraviljas, kreeka pähklites, mandlites, spinatis jt. taimsetes saadustes, kuid selle kättesaamiseks peab taimetoitu tarbima koos rasvaga - siis imendub Q-vitamiin paremini.

Magneesium ja kaalium
Magneesium ja kaalium on südamelihase häireteta tööks kõige olulisemad mineraalained. Liiga vähe magneesiumi võimaldab kaltsiumi ja naatriumi kuhjumist organismis, mis häirib vereringet väikestes arterites, põhjustades vererõhu tõusu. Magneesium aitab reguleerida südamelööke, soodustab veresoonte lõõgastumist ning takistab trombide teket. Kaltsium osaleb lihaste kokkutõmbes, magneesium kindlustab lihaste lõdvestumise. Koos reguleerivad nad südame rütmi ja vererõhku. Paljud rütmihäired võivad olla vaid magneesiumipuuduse tagajärg südamelihases. Magneesiumipuudus südamelihases toob omakorda kaasa kaaliumipuuduse. Magneesiumi täiendav tarbimine tugevdab ka digoksiini toimet.

Magneesiumivaegus võib välja kujuneda rafineeritud või ühekülgse toidu tarbimise tõttu, samuti kaltsiumipreparaatide liigse tarvitamise tagajärjel. Toidu keetmine vähendab selles magneesiumi hulka, kuna see läheb keeduvette, samuti eemaldab olulisel määral magneesiumi toidu rafineerimine. Magneesiumipuuduse all kannatavad peamiselt need inimesed, kelle joogivesi on mineraalidevaene. Diureetikumide tarvitajad peavad kindlasti tarvitama lisaks magneesiumi, kuna magneesium viiakse uriiniga kehast välja. Magneesiumist tühjendavad keha ka mitmed teised ravimid - näiteks digitaalis (Digoxin) ja vasodilataatorid (beeta-blokaatorid ja kaltsiumkanali inhibiitorid). Täiendav magneesium toimib südamehaigetele hästi ka siis, kui selle tase veres on normaalne.

Madala kaaliumi- ja kõrge naatriumisisaldusega toit tõstab vererõhku. Need kaks mineraali töötavad koos samuti nagu magneesium ja kaltsium. Kaalium on kõige tähtsam elektrolüüt, mis asub peamiselt raku sees. Rakud pumpavad kaaliumi sisse ja naatriumi välja nn. Na-K pumba abil, mis asub rakumembraanides. Sellega reguleeritakse elektrilise laengu liikumist rakult rakule, mis on eriti oluline lihaste ja närvirakkude funktsioneerimiseks.

Kaaliumi ainevahetus on tihedalt seotud magneesiumiga. Madal kaaliumisisaldus rakkudes võib olla ka madala magneesiumisisalduse tagajärg. Nende mõlema koos tarbimine langetab efektiivselt vererõhku.

Parimad magneesiumi- ja kaaliumilisandid on aspartaadi vormis, või siis seotud Krebsi tsükli vaheainetega (malaat, suktsinaat, fumaraat, tsitraat). Viimased imenduvad väga hästi suu kaudu. Aspartaat toidab Krebsi tsüklit, mis on lõpptee glükoosi, rasvhapete ja keemilise energia muutmisel ATP-ks, fumaraat, malaat, tsitraat ja suktsinaat aga on ise selle tsükli komponendid. Oksiidi, karbonaadi, glükonaadi, sulfaadi ja kloriidi vormis ei imendu magneesium nii hästi.
Magneesiumirikkad toidud on pruunvetikas ja teised meretaimed, pähklid, täisterad, tofu, seemned (eeskätt kõrvitsa- ja päevalilleseemned), kakao. Magneesiumi on peamiselt klorofülli koostises ja taime rakukestades, samuti karedas vees - filtrid filtreerivad veest magneesiumi välja.

Kaaliumilisandite tarbimine ei ole turvaline neerupuudulikkusega isikutele. Tervete neerudega isikud aga saavad ka kaaliumi liiaga hästi hakkama ning nende jaoks ei kujuta kaaliumilisandite tarbimine mingit ohtu. Kaaliumilisandeid ei tohiks tarbida ka isikud, kes tarbivad digoksiini, kaaliumi säästvaid diureetikume ja angiotensiini muutva ensüümi inhibiitoreid. Neerupuudulikkuse ning tõsise südamepuudulikkusega ning eelnimetatud ravimeid tarbivad isikud peavad enne kaaliumi tarbimist kindlasti konsulteerima arstiga. Neil puhkudel, kui ei ole soovitav tarbida kaaliumilisandeid, on oluline saada piisavalt kaaliumi toiduga. Kaaliumirikkad toidud on aedviljad ja eriti puuviljad. Kaaliumi võib tarvitada kaaliumisoolana, näiteks kaaliumkloriidi või -bikarbonaadina.

Lauasool ja südamehaigused

Üks kümnendik inimestest on soolatundlikud. Soola tarbides nende vererõhk tõuseb. Arteritele on eriti ohtlik, kui rohke soola tarbimine esineb koos kõrge homotsüsteiinitase-mega. Kui teie homotsüsteiinitase ei ole madalam kui 6, siis olge soola lisamisega toidule äärmiselt ettevaatlikud! Tarbige mere- ja kaljusoola, mis sisaldab peale naatriumi ka paljusid teisi mineraale. Hoiduge naatriumisisaldavatest lisaainetest toidus (nt. naatrium glutamaadist jt.)


Südame tervis ja taimeekstraktid

Küüslauk ja südame tervis
Nii toores kui keedetud küüslauk (nagu ka sibul) sisaldavad aineid, mis vähendavad artereid sulgevate verehüüvete tekkimise ohtu, madaldades sellega infarkti- ja insuldiriski. Uuringud on keskendunud peamiselt sibula ja küüslaugu kolesteroolilangetavale toimele, kuid need mõlemad langetavad ka vererõhku. Toidus peaks neid igapäevaselt vabalt kasutama.

Seller
Selleris sisaldub vererõhku ja kolesteroolitaset langetav aine 3-n-butüülftaliid.

Soja
Rahvusvaheline Toiduinformatsiooni Nõukogu (International Food Information Council) väitis 2005. aastal, et soja vähendab südame-veresoonkonnahaiguste riske vere kolesteroolitaseme langetamise kaudu, vähendades LDL-kolesterooli ("halva kolesterooli") taset ning jättes muutmata HDL ehk "hea kolesterooli" hulga.

Soja langetab ka homotsüsteiinitaset ning omab tugevat vähivastast toimet. Ta langetab homotsüsteiinitaset ilma B-grupi vitamiinideta - sama teevad ka teised oad oma hea aminohappelise koostise tõttu. Soja langetab homotsüsteiinitaset ka taimsete isoflavonoidide sisalduse tõttu.

Granaatõun
Granaatõun sisaldab rohkesti vitamiine A, E ja C. Ta on tõhus vahend südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks, antioksüdantide rohkuse poolest ületab nii punast veini kui rohelist teed.

Viinamarjaseemneekstrakt ja männikooreekstrakt
Ühed kõige kasulikumad taimsed ühendid on proantotsüanidiinid (protsüanidiinid). Kombineeritud proantotsüanidiinide molekuli kutsutakse protsüanidoolseks oligomeeriks ehk PCO-ks. Neid molekule esineb paljudes taimedes, eriti viinamarjaseemne- ja männikooreekstraktis ning punases veinis, ja nende antioksüdantne toime on palju tugevam kui E- ja C-vitamiinil. Nad aitavad ära hoida arterite kahjustusi, langetada kolesteroolitaset ja vähendada naastude suurust arterites, trombotsüütide kokkukleepumist ja veresoonte kokkutõmbumist.

Viirpuuekstrakt (Hawthorni ekstrakt - Crataegus monogyna)
Viirpuumarjadest või -õitest valmistatud ekstrakti on Euroopas südameveresoonkonna probleemide raviks laialt kasutatud. See parandab südamefunktsiooni ning langetab vererõhku.