Spetsiaalset
9-päevane detoksifikatsiooni paketti vt rubriigist: Koolitused ja
teenusepaketid
Maks on organ, mis tegeleb sissesöödud ja imendunud toidust pärmseente,
bakterite ja viiruste eemaldamisega, vastutab ka toksiinide, näiteks piimhappe,
PCB, pestitsiidide, raskemetallide eemaldamise eest, vähendab ammoniaagi hulka
kehas. Suurenenud soole läbilaskvus annab maksale lisakoormuse, sest seedumata
toidust pärit toksiine ja allergeene satub vereringesse normaalsest rohkem.
HUVITAVAID FAKTE MAKSA KOHTA
• Maks on keha suurim organ.
• Maks täidab kehas üle 500 erineva keemilise funktsooni ja mõjutab peaaegu
igat füsioloogilist protsessi.
• Maks filtreerib 2 liitrit verd minutis.
• Maksa poolt produtseeritakse palju rohkem soojust kui ükskõik millises teises
keha osas.
• Maks on üks väheseid organeid, mis nii võimsalt regenereerub (taastoodab oma
kudesid kahjustuse korral). Kui sellest on alles 25%, siis võib maks täielikult
regenereeruda.
• Maks toodab rohkem valke kui ükskõik milline muu organ kehas.
• Ülesöömine on peamine maksa alafunktsiooni põhjus, sest see paneb maksale
suure koormuse ja ülekoormatud maks ei suuda kahjulikke aineid
detoksifikeerida.
• Ainult maks puhastab verd.
• Maks on keha kõige aktiivsem detoksifikatsiooniga tegelev organ.
• Hiina arstid peavad teda keha kõige olulisemaks organiks, nimetades teda
„Armee kindraliks“.
• Keegi ei saa elada ilma maksata.
MAKSA PEAMISED FUNKTSIOONID.
• Salvestab ja mobiliseerib energiat.
• Kontrollib veresuhkrut.
• Reguleerib glükogeeni ainevahetust, ladustab glükoosi glükogeenina.
• Reguleerib rasvade ladustamist.
• Abistab seedimisel.
• Toodab sappi, mis aitab elimineerida jääkaineid ja imendada rasvu.
• Toodab uureat, uriini peamist koostisosa.
• Reguleerib vere hüübimist, tootes hüübimisfaktoreid.
• Toodab hormoone (mitte suguhormoone).
• Toodab kolesterooli (80% kolesteroolist kehas).
• Filtreerib verd.
• Elimineerib baktereid.
• Metaboliseerib tokiine.
• Ladustab A-, D- ja B12- vitamiini.
• Ladustab mineraale ja rauda.
• Toodab immuunfaktoreid.
• Jälgib ja toodab verevalke, et säilitada paljude keha kemikaalide taset.
Maksa metaboolne funktsioon.
Süsivesikute
ainevahetuses vastutab maks veresuhkru tasakaalu
eest. Maks eemaldab üldisest tsirkulatsioonist üleliigsed lihtsuhkrud ja
ladestab neid glükogeenina. Kohe, kui tekib suurem vajadus glükoosi järele,
siis ladustatud glükogeen lagundatakse. Kui glükogeeni varud on ammendatud,
siis on maks võimeline veresuhkru taseme säilitamiseks muutma aminohappeid
glükoosiks.
Rasvade ainevahetuses oksüdeerib
maks energia tootmiseks triglütseriide. Maksas sünteesitakse lipoproteiinid.
Maks muudab üleliigsed süsivesikud ja valgud rasvhapeteks ja
triglütseriidideks, mis seejärel transporditakse ja ladustatakse rasvkoesse.
Maks sünteesib suuri koguseid kolesterooli ja fosfolipiide. Osad nendest
pakitakse kokku lipoproteiinidega ja tehakse nii keha jaoks kättesaadavaks.
Ülejääk eritatakse sapiga kolesteroolina või sapihapetena.
Valkude ainevahetuses lagundab maks
desamineerimise protsessis aminohappeid. Maks vastutab asendatavate aminohapete
sünteesi eest ja samuti ka plasmaproteiinide sünteesi eest. Albumiin, peamine
plasma proteiin, sünteesitakse peaaegu täielikult maksas. Valkude ainevahetuse
käigus vabaneb ammoniaak, mis muudetakse maksas uureaks. See on väga toksiline
ühend ja kui seda kiiresti ja efektiivselt tsirkulatsioonist ei eemaldata,
mõjub ta kesknärvisüsteemile kahjustavalt.
Kolesterooli
ja veresuhkru kontroll
Maksas nii toodetakse kui detoksifikeeritakse kolesterooli. Kui seda vajatakse
rohkem, siis seda toodetakse juurde, kui vähem, siis lagundatakse. Kolesterool
on peamine hormoonide ülesehitusmaterjal. Keha kasutab seda suguhormoonide
testosterooni, östrogeeni, progesterooni ja ka adrenaalhormoonide
moodustamiseks. Rasvade seedmise jaoks toodab maks kolesteroolist sappi. Sappi
toodetakse üle ühe liitri päevas. Enamus sellest imendub soolestikust tagasi,
aga osa sellest lahkub kehast, viies kaasa maksa poolt eritatud toksiine.
Kindlustades õige maksa funktsiooni, kindlustad sa ka keha võime tasakaalustada
kolesterooli, triglütseriidide ehk keharasvade ja veresuhkru ehk glükoosi
sisaldust.
MAKS JA TERVISEPROBLEEMID
Allergilised, põletikulised, metaboolsed häired, krooniline väsimus,
kroonilised infektsioonid, soolepõletikud, sclerosis multiplex,
reumatoidartriit, skisofreenia ja hormonaalsed häired võivad olla tingitud
maksa probleemidest või tekitada maksaga seotud probleeme.
Näiteks seostatakse hormonaalseid probleeme östrogeeni domineerimisega. Keha
toodab östrogeeni ja säilitab tema tasakaalu läbi maksas toimuva ainevahetuse.
Östrool, östradiool ja östriool on kõik tervise jaoks olulised. Maks kontrollib
ühe muutumist teiseks ja nende lagundamist. Seega võib häire tekkida vaid
probleemide tõttu maksas.
Maksa ülekoormus on ohtlik ajule, kuna aju ei saa hakkama toksiinidega.
Seepärast puhastab maks vere nendest enne ajusse jõudmist. Autism, skisofreenia
ja mälu langus on seotud halva maksa funktsiooniga. Kui maks ei suuda
alkoholismi puhul alkoholiga toime tulla, hakkab see kahjustama aju.
Probleemid maksa detoksifikatsiooniga -
kroonilise väsimuse põhjus?
Peamine osa detoksifikatsioonist kehas viiakse läbi maksa poolt. Maksa võib
nimetada keha puhastavaks kojaks, mis tunneb ära miljonid potentsiaalselt
kahjulikud kemikaalid ja valmistab neid ette elimneerimiseks või muudab neid
vähemkahjulikeks. Ta paneb kokku aminohappeid, ladustab vitamiine ja mineraale,
toodab kolesterooli ja sappi, kontrollib glükoosi ja rasvadega varustamist,
tasakaalustab hormoone ja mängib olulist rolli immuunsuses, teda võib nimetada
keha keemiliseks ajuks - retsükleerides, regenereerides ja detoksifikeerides
tervise säilitamiseks.
Enamus inimesi arvab, et toit, õhk ja vesi on meie tervisele kasulikud, nad ei
tea, et need sisaldavad ka nn. eksotoksiine. Väliskeskkonnast pärit
toksiinidele lisaks toodab keha pidevalt juurde endotoksiine. Iga mõte, iga
hingetõmme ja iga tegevus toodab kehale kahjututest ainetest toksiine, mida
hävitatakse eksotoksiinidega sarnaselt.
Üks toidu talumatuse tekkepõhjusi võib peituda ülekoormatud maksas. Inimesed,
kellel on palju talumatusi, söövad sama toitu mis terved, aga nende keha võib
olla kaotanud võime sobimatut toitu detoksifikeerida.
Ka tervetel inimestel on toidu talumatuse testid positiivsed, ka nende
soolestik laseb seedumata toiduosiseid läbi, kuid nendel ei tekita see maksa
detoksifikatsiooni hea võimekuse tõttu terviseprobleeme.
Kahjulikest ainetest rääkides peame rääkima keha adaptiivsest võimekusest. Keha
metabolismi võib võrrelda tulega, mis toodab suitsu, millest on vaja lahti
saada. Meie metaboolne tuli (energia, mis on saadud taimest, mis omakorda on
saadud päikeseenergiast) põleb aeglaselt ja genereerib väga palju suitsu,
millega maks peab toime tulema. See on suits, mitte ained iseenesest, mis
sageli probleeme tekitab. Seda, kuidas maks detoksifikeerib seda nn. suitsu,
saab jagada kahte faasi.
MAKSA DETOKSIFIKATSIOONI KAKS FAASI
Esimene faas tegeleb „prügi ja
prahi“ ettevalmistamisega. Selles faasis ei elimineerita midagi, materjal
kogutakse kokku ja valmistatakse ette eliminatsiooniks. Näiteks muudetakse
rasvlahustuvad toksiinid lahustuvamateks. Mida rohkem toksiinidega kokku
puututakse, seda kiirem on see faas ja seda rohkem seda prügi kokku kogutakse.
Sageli muudab see faas aineid veel toksilisemaks kui nad eelnevalt olid,
paljusid aineid oksüdeerides toodetakse vabu radikaale.
See faas viiakse läbi P450 seeria ensüümide poolt ja P450 ensüümide sari sõltub
paljudest toitainetest: B2, B3, B6, B12-
vitamiinid, foolhape, glutatioon, aminohapped (BCAA/Hargnenud ahelaga
aminohapped: leutsiin, isoleutsiin ja valiin), flavonoidid ja fosfolipiidid.
Maks vajab ka antioksüdante, selleks et tegeleda vabade radikaalide
kahjutustamisega. Inimesel, kellel on toidus palju toksiine või kellel esinevad
seedeprobleemid, on tugev ja kiire I faas, mis tegeleb suure hulga
sissetulevate mürkidega: k.a. sigaretisuits, kohv, alkohol, dioksiinid,
heitgaasid, valgurikas toit, organofosfaatväetised, värvi lõhnad, küllastatud
rasv, steroidhormoonid ja söestunud liha.
Liigne hulk toksiine ja kemikaale, näiteks niisuguseid nagu pestitsiidid,
häirivad P450 ensüümide tööd, põhjustades üleaktiivsuse või nn „induktsiooni“.
Selle tulemusena toodetakse suurt hulka vabu radikaale. Need on ebastabiilsed
osakesed, mis reageerivad keharakkudega, põhjustades nende kahjustusi. Kui neid
tekib palju, tekitavad nad maksa kahjustusi.
Nende vähendamiseks kehas vajatakse C-, A- ja E- vitamiini, seleeni ja
fütotoitaineid puuviljadest, köögiviljadest, täisteraviljast, kapsalistest ning
kvertsetiini. Need kõik toetavad maksa esimest detoksifikatsiooni faasi.
I faasi üleaktiivsust põhjustavad kohv, dioksiin, küllastatud rasvad,
organofosforilised pestitsiidid, värvi aurud, sulfoonamiidid, heitgaasid,
ravimid.
Oluline on takistada selles faasis tekkivate toksiliste produktide tootmist.
Teine faas on seotud rohkem
ülesehitamise kui lagundamisega. Arvatakse, et enamus sellest, mida keha üles
ehitab, toimub detoksifikatsiooni eesmärgil.
I faas lõpeb sellega et selle lõpp-produktid kleebitakse konjugatsiooni
protsessis kokku vajalike ainetega.
Paljud ained kleebitakse kokku glutatiooniga (glutatiooni konjugatsioon). Nii detoksifikeeritakse paratsetamooli,
mille üledoosi korral aitab glutatiooni manustamine.
Osad toksiinid on väävlilembesed. Seda protsessi nimetatakse sulfatsiooniks ja seda kasutatakse
steroidhormoonide, neurotransmitterite ja paratsetamooli puhul. Väävlit
saadakse otse toidust: küüslauk, kapsalised, sibul, porru, šalotid ja munad on
head väävlit sisaldavate aminohapete, niisuguste nagu metioniini ja tsüsteiini
allikaks. Kõik need toiduained edendavad teise faasi detoksifikatsiooni, neil
on puhastav toime.
Osad toksiinid sisaldavad süsinikuühendeid, millega liitub metüülgrupp. Seda
protsessi nimetatakse metülatsiooniks.
Metülatsioon on võtme-detoksifikatsiooni protsess, mis sõltub foolhappest
(rohelistes lehtedes ja ubades), vitamiinidest B12 (leidub loomsetes
produktides) ja B6 ja tri-metüül-glütsiinist (TMG), mida leidub
juurviljas. Enamus detoksikatsiooniks vajalikke metüülgruppe saadakse aga
S-adenosüülmetioniinist (SAM). Metülatsiooni mehhanismi kaudu
detoksifikeeritakse näiteks östrogeene ja toksilisi jälgmetalle (plii ja
arseen).
.
Aspiriiniga kleepub kokku aminohape glütsiin ja seda nim glütsiini konjugatsiooniks.
Kui need teed on ülekoormatud, peab keha kasutama muud varianti ehk glükuronidatsiooni. Näiteks teeb ta
seda paljusid trankvillisaatoreid lõhustades. Glükuronidatsiooni protsess
sõltub kaltsium-d glükaraadist, mida leidub õuntes, brüsseli e rooskapsas,
brokkolis, kapsas ja ubade idandites.
KAS LIIGA PALJU TOKSIINE VÕI LIIGA VÄHE
TOITAINEID?
Biokeemilise protsessi toimumine võib saada häiritud mõlemal viisil. Näiteks
homotsüsteiin, mis on metioniinist tsüsteiini tootmise toksiline vaheprodukt,
mis kuhjub kehasse sulfatsiooni puudulikkuse (tingituna B6 vitamiini puudusest)
või metülatsiooni (mis vajab B12 ja foolhapet) puudulikkuse tagajärjel.
Vääveldioksiid kütuse gaasides detoksifikeeritakse sulfatsiooni teel, mille
ensüümid sõltuvad mineraalainest molübdeenist (selle rikkad on oad). Suurem
kokkupuude koos Mo vähesusega viib heitgaaside talumatusele.
Kõik detoksifikatsiooni teed töötavad koos. Kui üks on häiritud, võtab teine
töö üle. Näiteks homotsüsteiin kahjutustatakse glütsiini konjugatsiooni teel.
Seepärast langetab glütsiini tarbimine homotsüsteiini taset.
HAPPE-LEELISTASKAAL JA DETOKSIKATSIOON
Happe-leelistasakaalu taastamine parandab vitaalsust ning abistab
detoksifikatsioonil. Happeline keha varastab rakkudelt hapnikku ja võimaldab
kahjulikel patogeenidel ellu jääda. Kui keha on liiga happeline, siis
toitaineid ei omastata efektiivselt ja toidulisandid ei toimi. Kehast ja
luudest viiakse hapete neutraliseerimise eesmärgil hoopis välja vajalikke
mineraale nagu kaltsiumit, magneesiumit, kaaliumit ja naatriumi.
MAKS JA EMOTSIOONID
Tervenemise jaoks on oluline vähendada maksa emotsionaalset koormust. See
soodustab maksa detoksifikatsiooni. Emotsioonid ja füüsiline keha töötavad
käsikäes. Kui maks on terve, on emotsioonid meeldivad, kui maks on kinni,
muutuvad emotsioonid irratsionaalseteks. Negatiivsed emotsioonid, stress ja
vähene füüsiline aktiivsus häirivad maksa detoksikatsioonivõimet. Emotsioonid
mõjutavad füüsist ja vastupidi.
MISSUGUNE ON KOORMATUD JA PUUDULIKU
DETOKSIFIKATSIOONIVÕIMEGA MAKSA MÕJU KEHALE?
Esineb:
• pärmseente ja bakteriaalne infektsioon,
• toidu talumatus ja allergiad,
• tähelepanuväärne toitainete imendumise vähenemine,
• verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni oskuste vähenemine,
• häiritud seedefunktsioon,
• langenud kognitiivne võimekus,
• keskendumisraskused,
• sensoorne ülekoormus,
• emotsionaalsed puhangud,
• nahalööbed (k.a. ekseem),
• kõrge hommikune uriini pH.
Mitteefektiivsed detoksifikatsiooni teed
Kui maksa I ja II faas on ülekoormatud, kuhjuvad toksiinid kehasse.
Paljud toksiinid on rasvlahustuvad ja
ladestuvad kehas rasvkoesse, kuhu võivad jääda aastateks. Aju ja
endokriin/hormonaalsed näärmed on rasvkoest koosnevad organid ning tavalised
kohad, kuhu rasvlahustuvad toksiinid kogunevad. Sümptoomideks võivad olla aju
düsfunktsioon, hormonaalne tasakaalutus ja neerupealise ülekurnatus.
Laisavõitu maks võib põhjustada vase
kogunemise kudedes.
Nn. „ummistunud maksa“ puhastamisel on
võimalik „tervenemise kriisi“ sümptoomide kogemine.
Laps ja keskkondlik kahjustus.
Maailma Tervishoiu Organisatsioon väidab, et „lastel on väga suur risk saada
keskkonna poolt tekitatud kahjustusi. 40% haigustest alla viieaastastel lastel
arvatakse olevat tingitud keskkondlikest faktoritest. Need faktorid toimivad
koosmõjus ja nende toimet suurendavad sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused,
sellised nagu konfliktid, vaesus, alatoitlus jms. Praeguseks ajaks on teada, et
lapsed on haavatavamad keskkondlike riskide poolt ning tuleb ette võtta samme
selleks, et lubada neil kasvada hea tervise juures ja panustada majanduslikku
ja sotsiaalsesse arengusse“.
Igal aastal haigestub maailmas vähemalt 3 miljonit alla viieaastast last
keskkonna poolt põhjustatud haigustesse.
Raskemetallid või toksilised metallid on veest viis korda tihedamad. Nad on
stabiilsed elemendid, mida keha ei metaboliseeri, seedi ega eemalda
jääkainetega. Nad on ka bioakumuleeruvad, läbivad terve toiduahela kuni
inimeseni välja.
Seepärast on oluline vähendada igapäevast kokkupuudet toksiliste ühenditega,
eemaldada kehast toksiine, taastada keha aluselist reservi ja minimiseerida
vitamiinide ja mineraalidega keskkonna toksilist toimet. Toksiliselt toimivad
ka pesupulbrid, autode heitgaasid ja kõik muud igapäevased keskkonnamürgid
„ LEKKIVA SOOLE “ SÜNDROOM JA MAKS.
Mida tähendab „ lekkiva soole „ sündroom
?
Meie sooletrakti limaskest ei imenda ainult toitaineid. See toimib ka patogeene
ja mitteseeditud valke kinnihoidva barjäärina. Kui seedetrakt (sooletrakti
limaskest) on põletikus ja hakkab kaotama oma terviklikkust, siis tekib nn
„lekkiva soole sündroom“.
Terve limaskest laseb toitained läbi ja blokeerib toksiinide läbipääsu. Lekkiva
soole puhul on barjäär düsfunktsionaalne ja blokeerib kahjustatud hattudes
toitained ning lubab toksiinidel verre siseneda.
MIS
JUHTUB LÄBILASKVA SOOLE JA ÜLEKOORMATUD MAKSA KORRAL?
• Suured toidu molekulid, bakterid, seened, parasiidid, nende toksiinid ja
jääkained satuvad otse vereringesse ning esitatakse maksale
detoksifikatsiooniks.
• Kui toimub pidev ja suures koguses toksiinide vool sooletraktist, siis saab
maks sellest üleküllastatud, ta ei suuda enam mürke detoksifikeerida ning need
kantakse verega mööda keha laiali.
• Veri on loodud säilitama keemilist homöostaasi ning ta kannab neid toksilisi
ühendeid ja füüsilist prügi laiali rakkudevahelisse ruumi.
• Nii on uks ka lahti bakteritele, viirustele, parasiitidele ja seentele ning
mitteseeditud toiduainetele. Need kõik aktiveerivad meie immuunsüsteemi ning
autoimmuunsust.
• Kui immuunsüsteem nendele reageerib, moodustatakse immuunkompleksid, mis
satuvad samuti maksa, kus nad lammutatakse.
See kõik stresseerib maksa ja tema
detoksifikatsiooni võimet. Maks töötleb neid ja ladustab maksa rasvarakkudesse.
Lümfaatiline süsteem kogub ja neutraliseerib toksiinid, kuid ei saa maksa
ülekoormuse puhul neid maksa saata. Seetõttu muutub keha toksiliseks.
Immuunsüsteemi vastus
Kui seedesüsteem ei funktsioneeri korralikult, ei saa rakud jääkproduktide
eemaldamiseks piisavalt toitaineid. Immuunsüsteem muutub valvsaks ja töötab
mitmekordsel koormusel. Kui maksa filtreerimis- ja/või detoksifikatsiooni
süsteemid on ülekoormatud või ebaefektiivsed, siis satuvad vereringesse
toksiinid, surnud rakud ja mikroorganismid. Immuunsüsteem moodustab nende
suurte molekulide vastu antikehi, sest need on tema jaoks võõrad. Immuunsüsteem
toodab selle protsessi käigus palju erinevaid põletikulisi keemilisi ühendeid,
mõnedel juhtudel ka autoantikehi, sest keha on nn. hüperstimuleeritud
seisundis. Immuunsüsteem on ülekoormatud ja ärritatud. Ta peab igapäevaselt
töötama kõrgendatud koormusel, mistõttu ta muutub nõrgaks, kaitstes
sooletrakti, puhastades verd, võideldes põletikuga, eemaldades patogeene jne.
Ammoniaagi
kuhjumine
Toksiline soolestik saadab maksa detoksifikatsiooniks palju toksilisi ühendeid.
Valkude seedimise käigus toodavad kahjulikud bakterid, k.a. Clostridia,
Eubacteria ja Peptostreptokokid sooletraktis toksilist ammoniaaki. See toimub
ka normaalse seedetegevuse tagajärjel. Terve maks detoksifikeerib selle
uureaks, mis viiakse kehast uriiniga välja. Lekkiva soole ja maksa funktsiooni
nõrkuse korral jääb ammoniaak töötlemata ning satub vereringesse. See
transporditakse ajusse, kus ta tekitab tõsiseid kahjustusi.
Ajus oleva ammooniaagi liia sümptoomid:
• letargia,
• krambid,
• ataksia (lihaskontrolli puudus kätes ja jalgades, mis resulteerub tasakaalu
ja koordinatsiooni kaotusega, ebastabiilse kõnnakuga),
• mõtlemise häired,
• ekstreemne une puudus,
• korduvad sundmõtted,
• OCD tüüpi käitumine (obsessiiv-kompulsiivne ehk sundmõtete ja –käitumisega
häire),
• unustamine,
• keskendumisraskused,
• segasus,
• agitatsioon.
Mõned lahendused kõrge ammoniaagi taseme
puhul
• Multitüveline probiootikum aitab ravida maksa, hoides ära sooletraktist
ammoniaagi imendumise. See viitab jälle tugevale seosl sooletrakti ja maksa
vahel. Prebiootikumid on sooletraktis headele bakteritele teretulnud hea toidu
allikana. Bakterite toimel toodetakse piim- ja atseethapet, mis on looduslik
viis vähendada pH taset jämesooles (muutes seda happelisemaks). Mida happelisem
on keskkond, seda rohkem püsib ammoniaak ioniseeritud vormis, milles ta ei
pääse maksa ja vereringesse. Seetõttu väheneb toksiline koormus maksale ja
ammoniaagi sisaldus ajus.
• Dreneeri kehast välja happeid ja sellega koos ka amoniaaki happelise uriiniga
( 5,5-5,8)
• Alkaliseeri sülge alkaliseeriva rohelise toiduga, mis suurendab hapniku
sisaldust ja puhastab verd.
• Tarbi puhast vett ja sidrunit. Sidruni mahla on peetud kogu aeg happeliseks,
kuid värskena on ta anioon ehk alkaalne/leelisene.
MAKSA DETOKSIFIKATSIOONIVÕIME TESTIMINE
Maksa ensüümid
Maksa ensüümide sisalduse tõusu tekitavad paljud faktorid: ravimid,
infektsioon, toksiinid ja trauma. Kui esineb maksa trauma, siis kõikide
ensüümide sisaldus tõuseb. Kui need hakkavad langema, siis hakkab kahjustatud
maks paranema.
Standardsed testid on maksa ensüümide GPT
(glutamaat-püruvaat-transaminaas) ja GOT
(glutamaat-oksaloatsetaat transaminaas) määramine. Kui need on kõrged, on
maks kahjustatud. See viitab kroonilisele probleemile ja on kasulik vaid
selleks, et sedastada probleemi olemasolu. Nende määramine ei anna aga
informatsiooni selle kohta, kuidas probleemi likvideerida saab.
Üksiku ensüümi mõõtmisega ei saa diagnoosida probleemi, nende kombinatsioon
annab rohkem informatsiooni.
Ensüüme määratakse algdiagnoosi panemise jaoks või paranemise hindamiseks.
Mõned seisundid vajavad pidevat ensüümide hindamist.
Maksa ensüüme saab Eestis määrata (vt www.laborid).ee
SGPT (seerumi glutamaat püruvaadi transaminaas)
ALT (alaniin aminotransferaas)
AST (aspartaat aminotransferaas)
SGOT (seerumi glutaam-okaloatseet transaminaas)
GGT (gamma glutamüültransferaas)
AP (alkaalne fosfataas)
Eosinofiilid – kasutatakse keha kaitseks allergiliste reaktsioonide ja
parasiitide puhul. Tõusnud tase näitab allergilist vastust
LDH (laktaat dehüdrogenaas)
PT (protrombiini aeg)
Teised maksa funktsiooni näitavad testid
Bilirubiin: vere punaliblede maksas
lagundamise kõrvalprodukt. Maks puhastab keha bilirubiinist seda sapiga soolde
eritades. Selle sisalduse tõus veres viitab maksa probleemidele või sapiteede
sulgusele.
Albumiin – peamine verevalk, mida
moodustatakse maksas. Maksahaigusste korral on albumiini sisaldus langenud.
Koguvalk – peamised verevalgud
albumiin ja globuliin toodetakse maksas. Valgud on seerumi peamine koostisosa.
Valkude tootmine on oluline, sest nendest moodustatakse ensüüme, hormoone ja
antikehi, nende abil säilitatakse happe-leelistasakaalu ja toidetakse keha
kudesid ja lihaseid.
Protrombiini aeg – sellega
hinnatakse vere hüübimist. Vere hüübimisfaktorid on valgud, mida toodetakse
maksa poolt. Kui maks on kahjustatud, siis hüübimisfaktoreid ei toodeta.
Normaalne PT aeg on 11-13,5 sek.
Palju täiuslikum ja detailsem analüüs, mis näitab maksa funktsiooni, on Igakülgne Detoksifikatsiooni Profiil:
mitteinvasiivne test, mis hõlmab kofeiini, aspiriini ja paratsetamooli
tarbimist ning selle järgselt teatud kemikaalide määramist uriinis. See
võimaldab määrata, missugune detoksifikatsiooni tee on kahjustatud. Kui üks on
alafunktsioonis, siis teised võivad olla ülefunktsioonis, et seda
kompenseerida. Seda testi Eestis ei teostata, testi teostamiseks saadame uriini
välismaale.
Osad isikud, kellel on toksiline ülekoormus (näiteks eksotoksiinide või soole
infektsiooni tõttu, mille puhul patogeensed organismid toodavad toksiine ja viivad
läbilaskva soole tekkele), saavad nn. „patoloogilisteks detoksifikeerijateks“.
See tähendab seda, et esimene faas on hüperaktiivne, tegeledes lõputu prahi
kokkukogumisega. II faas aga ülekoormatuse tõttu selle kõigega enam toime ei
tule. Nende seisund läheb B vitamiinidega halvemaks, sest need toitained
kiirendavad esimest faasi ja suurendavad sellega teise faasi ülekoormust.
OAT
test. Orgaaniliste aminohapete test – võib anda
väärtuslikku informatsiooni patsiendi üleüldise seisundi kohta. See analüüs on
arendatud selleks, et mõõta rakusisese energiaproduktsiooni efektiivsust,
metaboolseid probleeme/detoksifikatsiooni ja närvivahendusainete metabolismi.
See annab ka kliiniliselt olulist informatsiooni sooletarkti mikrofloora
tasakaalutusest, määrates bakterite ja pärmseente ainevahetuse jääkprodukte.
See on kasulik ka kaasasündinud orgaaniliste hapete ainevahetuse uurimiseks,
kaasasündinud muutuste hindamiseks aminohapete ainevahetuses, uurea tsükli
defektide ja mitokondriaalse hingamisahela defektide hindamiseks.
Seda testi praegu veel Eestis teostada ei saa, küll aga saab saata analüüsi
meie kaudu välismaale.
NORMAALSE
MAKSA FUNKTSIOONI TAASTAMINE
Hea uudis on see, et elustiili, toitumise ja toidulisanditega on võimalik maksa
funktsiooni taastada. Toitumisterapeut selgitab välja toksilise koormuse
allikad ja annab soovitusi nende elimineerimiseks, samuti ka toidulisandite
kasutamiseks.
Preventsioon on alati parem kui ravimine.
Elimineeri
toksiliste ühendite tarbimine. Vähenda alkoholi,
kohvi, sigarettide, suhkru, praetud toitude, küllastatud rasvade, pestitsiidide
ja ravimite kasutamist, vähenda kokkupuudet heitgaaside jt mürgiste ainetega.
Söö
normaalselt. Suurenda aed- ja puuviljade kasutamist,
eriti antioksüdantiderikaste: (porgand, tomat, roheline paprika, vesikress jt),
antotsüanidiinirikaste (marjad, punapeet, viinamarjad), glükosinolaatiderikaste
(kapsalised). Söö liha asemel kala, tarbi või asemel külmpressitud õlisid ja
seemneid ning joo puhast vett. Artišokk ja kurkumiin toetavad samuti maksa
funktsiooni.
Kasuta
vajalikke toidulisandeid. Tarbi kõrge
aktiivsusega multivitamiini- ja –mineraali lisandit koos antioksüdantidega ja
vähemalt 2g C- vitamiini päevas. On olemas ka spetsiaalseid maksa toetavaid
preparaate. Vaja on koliini, metioniini, maksa ekstrakti ja maarjaohakat ning
võilille juurt. Toitumisterapeudid osakavad teile toidulisndite osas nõu anda.
Toidud, mis parandavad maksa
funktsiooni
Puuviljad ja kergelt hautatud aedviljad, eriti tumerohelised lehtviljad ja
ornažid, kollased, purpurpunased ja punased puu- ja aedviljad. Need sisaldvad
elusaid ensüüme, kiudaineid, C vitamiini ja looduslikke antibakteriaalseid
aineid ning fütotoitaineid.
Glutatioonirikas toit või toit, mis
aitab kehal glutatiooni toota. Spargel, arbuus ja brokkoli on head glutatiooni
allikad, avokaado ja papaia aitavad kehal glutatiooni toota. Glutatiooni leidub
klorella kasvufaktoris (CGF) ja ta on kontsentreeritud kujul vetika Cholrella
pyrenoidosa tuumas.
Mõrudad toidud nagu võilille lehed,
sinepi lehed ja mõru melon, Rooma lehtsalat ja brokkoli aitavad maksa
puhastada.
Sellised herbid nagu till, köömne
seemned, küüslauk, sibul, kurkum ja paprika (Cayenne pipar) aitavad maksa
kaitsta.
Filtreeritud vesi või allikavesi (6-12
tassi päevas) aitab neerudel maksa poolt eritatud toksiine väljutada.
Omega-3 rasvhapped on väga abistavad.
Neid leidub külmavee kalades: lõhes, makrellis, sardiinides ja paltuses. Teised
allikad on linaseemned, linaseemne õli ja kreeka pähkel.
Pähklid, seemned ja avokaadod on head
polüküllastamata rasvhapete allikad ja maksale vähem kahjulikud kui küllastatud
rasvhapped loomsest toidust.
Kreeka pähkel on arginiini allikas, mis
aitab maksal ammoniaaki kahjutustada. See on ka rikas glutatiooni ja omega-3
rasvhapete poolest.
Toidud, mis panevad maksa tugevamalt
tööle
Maksal on raske töödelda küllastatud rasvu. Piira toidus rasvaseid lihatooteid,
selliseid nagu vorste, peekonit, salaamit, hot-dog´e ja kõrge rasvasisaldusega
piimatooteid, mis kõik sisaldavad küllastatud rasvu. Kindlasti loobu
kartulikrõpsudest jt rasvaga valmistatud toodetest ning transrasvadest ja
hüdrogeenitud rasvadest toidus. Rämpstoidus on neljandik rasvadest transrasvad.
Neid on kehal raske imendada ja detoksifikeerida, nad blokeerivad maksa mõneks
ajaks nii, et see ei saa teiste toksiinidega tegeleda.
Loobu sellistest töödeldud toitudest nagu valgest saiast ja valgest nisujahust,
valgest riisist, kookidest, küpsistest, kommidest ja sõõrikutest.
Lisa oma toitu täisteravili ja täisteraleib, pruun riis ja kinoa. Söö
väiksemaid toidukordi ja sagedamini. Kerge õhtusöök aitab vähendada koormust
maksale öisel ajal.
Vähenda nii palju kui võimalik oma toidus igasuguseid kemikaale, selliseid nagu
värvaineid, kunstlikke suhkruid, maitse- ja säilitusaineid ning toksiine
(insektitsiidid ja pestitsiidid), mis kõik annavad maksale suure koormuse.
Orgaanilise toidu söömise olulisus
Tavaliselt toodetud tooted sisaldvad pestitsiide ja teisi kahjulikke kemikaale,
enamasti on nad kasvatatud ka mineraalidevaeses pinnases. See on eriti oluline
laste puhul, sest täiskasvanule ohutu kogus võib olla lapsele ohtlik. Laps saab
kilogrammi kehakaalu kohta rohkem mürke.
Orgaanilises toidus on palju rohkem mineraale ja mikrotoitaineid. Orgaanilise toidu
kasvatajaid toetades toetad ka maakera puhtust, sest need kasvatavad toitu
keskkonnasäästlikumalt.
Beeta-glükaanid
Beeta 1-3 ja 1-6 glükaane arvatakse olevat toiduks maksale ja töötavat
makrofaage aktiveerides. Need aktiveeritud makrofaagid (ehk immuunrakud)
seedivad võõrkehi ning algatavad sündmuste kaskaadreaktsioone, mis mobiliseerib
kogu keha süsteemid. Selline aktiveeritud immuunsüsteem kiirendab kahjustatud
kudede taastumist, aitab efektiivsemalt töötada antibakteriaalsetel,
antifungaalsetel ja antiparasiitsetel ainetel ning makrofaagidel muteerunud
rakke ära tunda ja hävitada.
Kasutatud kirjandus:
Holford P, McDonald Joyce F. (2007), The Holford 9-day Liver Detox, Piatkus
Books
Murray M. and Pizzorno J. (2003), Encyclopaedia of Natural Medicine, Time
Warner Books, UK.
www.healthtydetox.org