Loe
lisaks Boyd Haley artikleid rubriigist: artiklid.
Viimastel aastakümnetel on meie planeet
reostunud miljardite tonnide saasteainetega, sadade ja tuhandete uute
kemikaalide ning ravimitega, mis tekitavad kehas toitainete puuduse ning
vähendavad hapnikuga varustatust. Uute mürkide kombinatsioonid, nagu näiteks
mükotoksiini baasil antibiootikumid koos elavhõbedaga on palju surmavamad kui
need mürgid üksikult. Paljusid vastastikuseid toimeid ei ole üldse veel
uuritudki. Seda valdkonda pole meditsiin veel piisavalt tunnustanud ega tegele
kuigivõrd selle probleemiga. Townsend
Letter for Doctors and Patients publitseeris umbes 10 aastat tagasi loetelu
76-st funktsionaalsest ja käitumuslikust ebanormaalsusest, mis on tekitatud
raskemetallide poolt. Nende mürkide olemasolu meie kehas soodustab ja põhjustab
haigustega sarnast sümptomaatikat, aga nende hindamine ei ole siiani
meditsiinis standardseks protseduuriks saanud.
Maailma Tervishoiu Organisatsioon
märkis juba 1974.a., et raskemetalli ja kemikaalide toksilisus võib põhjustada
enamikku kroonilistest degeneratiivsetest haigustest. Ja praegu, 2009. aastal,
kolmkümmend viis aastat hiljem, pole toksiiinidega kokkupuute hindamine ikka
veel standardne protseduur.
Me ravime haigussümptoome. Kui inimene
on mürgitatud, siis on loomulik, et ennekõike tegeldakse mürgitusega. Akuutse
mürgistuse puhul osatakse isikut ravida ja sümptoome seostada mürgistusega,
kuid kroonilise ja pideva mürgistuse puhul seda enamasti ei tehta.
Et neid isikuid ravida, peame me
eemaldama takistused, et vabastada „loomulik sisemine tervendusprotsess“.
Paljud patsiendid kogevad spontaanset remissiooni, kui takistused
(raskemetallid) eemaldatakse. Raskemetallid ja kemikaalid häirivad rakulist,
ensümaatlist, endokrinoloogilist ja neuroloogilist funktsiooni. Raskemetallide
ja kemikaalide toksilisus manifesteerub nende haigussümtoomidena.
Paljud detoksifikatsiooni skeemid on
ohtlikud, sest nendega kaasnevad nn „tervenemise kriisid“, tekivad tüsistused,
tavakelaatorid ei puhasta sügavamaid kihte ning sageli on kombineeritud mürkide
(metall, mükotoksiin ja kemikaal) puhul nende kasutamine ebaefektiivne.
Grupp Eesti toitumisterapeute ja arste
läbivad spetsiaalset väljaõpet keltsiooni alal, õppides turvalist viie faasi
detoksifikatsiooni (mille puhul kasutatakse kõige turvalisemaid looduslikke kelaatoraineid). Kelatsiooni
puhul peab olema väga ettevaatlik, sest näiteks teatud kelaatorid võivad ise
sisaldada elavhõbedat.
Kui me mobiliseerime kehast
raskemetalle, siis peame olema kindlad, et kõik, mis mobiliseeritakse, ka
eritatakse. See protsess peab töötama väljastpoolt sissepoole. Turvaline
kelatsioon koosneb viiest üksteisele kindlas järjekorras järgnevast faasist:
FAAS 1-
peatada kokkupuude, puhastada veri ja valmistada organid ette eliminatsiooniks.
FAAS 2 -
puhastada ja taastada sooletrakt.
FAAS 3 -
puhastada süsteemselt ekstratsellulaarne piirkond.
FAAS 4 -
puhastada süsteemselt intratsellulaarne piirkond.
FAAS 5 -
puhastada isheemilised piirkonnad.
Raskemetalli ja kemikaalide mürgistus
on keha jaoks mutageenne ja tsütotoksiline ning häirib igat regulatoorset
süsteemi kehas. Mida kauem on inimene olnud kokkupuutes raskemetallide ja
kemikaalidega, seda tõsisemad, keerulisemad, interaktiivsemad ja püsivamad on
nähud ja seda rohkem on hoiatusi kelatsioonile.
Suvaliste isikute poolt juhitud
kelatsioon on sageli ohtlik protsess, mis pole kooskõlas patsiendi metaboolsete
vajadustega Sellega kaasneb sageli nn „tervenemise kriis“, mida peetakse
normaalseks nähuks ning ei osata ära hoida tüsistusi. „Tervenemise kriis“ ei
ole selle asja jaoks üldse õige termin, sest sellel pole mingit seost
tervenemisega. Sagedaminikasutatavad tavakelaatorid ei puhasta sügavamaid kihte
ning sageli on nende kasutamine ebaefektiivne kombineeritud mürkide (metall,
mükotoksiin ja kemikaal) puhul.
Kui raskemetalle väljutatakse
seedetrakti kaudu (mida teevad enamus kelaatoreid), siis on suur oht nende
tagasiimendumiseks.
Kui soovitakse läbi viia kelatsiooni,
siis peab iIgal juhul sooletrakt hästi töötama. Palju turvalisem viis on aga
metalle eritada neerude kaudu.
a)
Toitumisterapeudid ja
kelatsioonispetsialistid peavad andma teile täpsed juhised, kuidas vähendada
jätkuv kokkupuude ning määravad spetsiaalsed dieedivajadused.
b)
Seejärel seotakse spetsiaalsete
lisanditega veres ringlevad toksiinid ning väljutatakse.
c)
Järgmises etapis valmistatakse
eliminatsiooniorganid ette metallide väljutamiseks. Soolestik, maks ja neerud
peavad olema funktsionaalsed ja enne kelaatori kasutamist toetatud. Adrenaalne
stress, üldine stress, allergiad ja düsbioos peavad olema hinnatud, sest need
võivad tõkestada edasist eliminatsiooni.
d)
Kui seedimine paraneb ja sooletrakt on
tervem, siis saab liikuda keha sisemusse ja hakata siduma ekstratsellulaarseid
toksiine, mobiliseerima neid ja kehast välja viima (peamiselt NDF-ga uriini
kaudu, hoides ära nende tagasiimendumist soolestikust). Kõigepealt puhastatakse vastavate
preparaatidega ekstratsellulaarne (e/c) ruum ning siis liigutakse sügavamale
intratsellulaarsesse (i/c) ruumi.
Metallid, eriti elavhõbe, põhjustavad
rakusurma ja seega kahjustusi, kus puudub verevarustus. Mis tähendab seda, et
tavakelaatorid ei jõua nende piirkondadeni. Metallid on nendes kontsentreeritud
kujul, sest enne nende kollete isheemiliseks muutumist migreeruvad metallid nendesse nõrgestatud kohtadesse. Selline
kahjustus annab elektrilisi signaale ja tekitab funktsionaalset kaost igal
pool, kus see asub – ajus või teistes organites. Kuna seal ei ole
närvivarustust, ei tea keha, et see seal asub ning ei saa algatada
enesetervendamist. See võib olla põhjus, miks üks saab abi kelaatoritest, teine
aga mitte.
Kuidas saada kelaator kahjustatud
piirkonda?
HBOT (hüperbaariline hapnikuteraapia)
suurendab verevoolu isheemilisse piirkonda. Spetsiaalsed lisandid kindlustavad
kelaatori laialikandmise, kandes neid tsirkulatsiooni puudumise korral
difusiooni teel läbi rakumembraani. NDF Plus-LipoTM on kombinatsioon
NDF plussist koos 92% puhta fosfatidüülkoliiniga, mis loob liposomaalse jaotussüsteemi kelaatori jaoks. Sellega on
loodud detoksifikatsioon ka nendele lootusetus seisundis olevatele inimestele.
Kunagi ei tohi teha kahjustuskollete
detoksi kroonilistel või tõsistel juhtudel enne, kui süsteemne detoks on
saavutatud. Toksiinide vabanemine annab eliminatsiooniorganitele või kelaatori
sidumisvõimele liiga suure koormuse.
Turvalisest detoksifikatsioonist saate
lugeda kodulehelt www.healthtydetox.org
(198 lk tasuta informatsiooni 1999-2004. aastast, uuematest uuringutest
koduleht on alles valmimisel).
Eestis on grupp arste ja
toitumisterapeute alles alustanud õpingud, klientidele hakatakse pakkuma
turvalist viie faasi kelatsiooni loodetavasti 2009. aasta sügisest.