GLUTEENI- JA/VÕI KASEIINIVABA DIEET/REZIIM
Loe lisaks artiklite rubriigist
Paljude haiguste ja tervisprobleemide puhul võib olla kasu gluteeni- ja/või kaseiinivabast reziimist (GVKV). Me ei soovita seda tervetele isikutele ega haiguste profülaktikaks, sest seda dieeti on keeruline pidada. Iseseisvalt sellisele reziimile minek võib tuua kaasa halbu tagajärgi.
Mõne haiguse või terviseprobleemi puhul toimib see dieet väga hästi, mõnel juhul läheb kauem aega ja tulemused tulevad raskustega. Ainult GVKV reziimi järgimine ei pruugi viia tulemustele, kui sellega ei kaasu tervislik toitumine. Oluline on asendada menüüst väljajäetud toidud tervislike asendustega ning sageli tuleb muuta lisaks ka elustiili. Veel paremad tulemused saab, kui lisaks jäetakse välja ka teised talumatust või probleeme tekitavad toiduained ning tarbitakse vajalikke toidulisandeid.
Kui te peate pidama GVKV reziimi, siis tuleb menüüst väljajäetavad piima- ja teraviljatoidud asendada samaväärsetega. Kuna tavainimese toit koosneb eeskätt just nendest toiduainetest, siis tundub, et sellisel reziimil olev isik ei või süüa mitte midagi, et seda dieeti on võimatu pidada ja inimene jääb alatoitlusesse. See on aga asjatu hirm, sest piima ja keelatud teravilju saab kõiki asendada väga tervislike toiduainetega. Muidugi ei tohiks seda dieeti hakata pidama päris üksi, alguses vajatakse kindlasti toitumisspetsialisti abi.
MISSUGUSED ON NEED SEISUNDID, MILLE PUHUL VÕIKS KA GLUTEENI- JA/VÕI PIIMAVABAST REZIIMIST ABI OLLA?
Eestis on nendest seisunditest, mille puhul antud reziimi vajatakse, kõige rohkem tuntud tsöliaakiahaigus. Selle korral tuleb väga rangelt järgida gluteenivaba reziimi. Teiste haiguste puhul ei osata seda haigetele aga soovitada.
Hästi tuntakse ka sellist probleemi nagu toiduallergia, mille puhul isik saab üldjuhul selgelt aru, kui talle mõni toiduaine ei sobi. Kõige sagedamini avaldub see kohe varsti pärast toiduaine tarbimist nahalööbena, kuid võib ka tekkida astmahoog vm sümptoom. Nii, nagu inimestel on allergia maasikate või õietolmu suhtes, nii võib olla ka allergiat piima- või teravilja valgu suhtes.
Sagedane ja tuntud seisund on laktoosi ehk piimasuhkru talumatus.
Toidutalumatus ei ole sama mis toiduallergia, sellest räägitakse siis, kui ei toimu erinevalt allergilisest seisundist IgE antikehade tootmist, kui reaktsioonid mittetalutavale toidule on aeglased ja kroonilised. Vaevused ei ole seotud koheselt toidu manustamisega, need ilmnevad kuni 72 tundi pärast seda. Sümptomid ja vaevused võivad hõlmata keha mistahes organsüsteemi. Toidutalumatust saab diagnoosida, määrates IgG antikehade hulka toiduainetele või tsütotoksilist reaktsiooni. Ka näitavad toidu talumatust uriinis leiduvad piimast ja teraviljast pärit opioidsed peptiidid.
Juba mitukümmend aastat uuritakse ja kasutatakse gluteeni - ja kaseiinivaba dieeti mujal maailmas neuroloogiliste ja psühhiaatriliste haigustega seoses. Kõige rohkem on uuritud autismi ja hüperaktiivsust, kuid leiab tõendusi ka epilepsia, depressiooni, kroonilise väsimuse sündroomi, fibromüalgia ja skisofreenia kohta.
Autismi all kanatavate laste uriinist on leitud opioidseid valke/peptiide, mis on toidus olevate valkude kaseiini ja gluteeni vaheproduktid (neid on leitud 70-80%-l autistidest lastel). Nendel peptiididel on mõju lapse käitumisele. Kui organismis sisalduvad piimakaseiini lõhustumise tagajärjel tekkinud opioidsed kasomorfiinid, siis ei tohi tarbida piimaprodukte, kui gluteeni lõhustumise käigus tekkinud gluteenomorfiinid, siis peab toidust välja jätma teravilja. Nende peptiidide kontsentratsiooni saab vähendada ka soolestiku peptidaaside aktiivsust tõstes.
Suuremat valkude eritumist ehk nn peptiduuriat on regulaarselt leitud teadusuuringutes autismi, skisofreenia ja depressiivsete häirete puhul. Pellicia oma kaastöötajatega sai teatud epilepsia vormide puhul krambivaba seisundi vaid piima väljajätmisega toidust. Mitmed Eesti epilepsiahaiged lapsed ja täiskasvanud on GVKV reziimist abi saanud, mõni ka krampidest vabanenud
Paljudes kliinilistes uuringutes on näidatud kliinilist paranemist autistlikel lastel gluteeni ja/või piima väljajätmisel nende toidust, eriti nendel, kel esinevad gastrointestinaalsed probleemid. GVKV dieeti peab kasutama pikaaegselt, sest muutused on väga aeglased. Dieet peab tulemuste saamiseks kestma vähemalt pool aastat kuni aasta. Autistidel on saadud häid tulemusi ka alles 4 aasta pärast (Reichelt, Lucarelli, Whitley, Sun, Wakefield, Knivsberg, Schattock jt). Need uuringud, mis väidavad, et dieedil pole mõju, on kõik lühiajalised.
Depressiooni jt psüühikahäireid seostatakse raskmetallide (plii, elavhõbe, kaadmium, arseen, nikkel ja alumiinium), lahustite (puhastusmaterjalid, formaldehüüd, tolueen, benseen jne), pestitsiidide ja herbitsiididega, millel on mõju närvikoele.
On olemas ka teaduslikke tõendusi selle kohta, et selline dieet võib aidata kehaliste haiguste puhul, näiteks:
Astma
Psoriaas
Reumatoidartriit
Diabeet
Ekseem
Herpetiformne dermatiit ehk Duhring'i haigus on tihe seos tsöliaakiaga ja gluteeni talumatusega peensooles
Sclerosis multiplex
Altzheimeri tõbi
Kõrva-nina kurguhaigused
Migreen ja peavalu
GVKV dieedi kohta on tõendusi, et see võib aidata, kuigi puuduvad suured kontrollitud kliinilised uuringud, mis selle dieedi mõju 100%-liselt kinnitaksid. Dieeti oskamatult pidades võib saada terviseprobleeme. Näiteks on raporteeritud õhematest luudest ühel kaseiinivabal dieedil oleval autistist poisil. Samas näitavad uuringud, et dieedil olijatel ei ole võrreldes tavadieedil olijatega suuremat keha jaoks oluliste toitainete puudust, pigem vastupidi. Seetõttu on oluline kasutada seda dieeti kindlasti toitumisspetsialistiga koostöös, toidust väljajäetavad toiduained tuleb asendada tervislike ja samaväärsetega. Sellisel juhul ei ole ei ühekülgse toitumise ega ka osteoporoosi vm haiguste tekkimise ohtu. Paljud Eesti lapsed ja täiskasvanud söövad dieedil olles kindlasti tervislikumalt, kasutades kodusvalmistatud toite, kunstlike lisaainete vabu ja ökoloogiliselt puhtaid toite ning vajalikke toidulisandeid. Peab meeles pidama ka seda, et tänapäeva piim ei ole sugugi mitte kõige parem kaltsiumi alllikas. Ka ei ole kaltsium ainuke toitaine, mida on luude moodustumiseks vaja. Mineraalained, nagu näiteks magneesium, vask, mangaan, tsink ja boor on samuti väga tähtsad. Nende puudus viib samuti osteoporoosile.
Kui inimesel on nii tõsisesed terviseprobleemid nagu eespoolkirjeldatud, mille puhul teadusuuringud kinnitavad sellise dieedi efektiivsust, on see reziim ohutu ja kerge variant katsetada. Kui ka osad sümptoomid leevenevad, hospitaliseerimiste arv või agressiivsus väheneb, ravimite tarbimise vajadus väheneb, on see haige ja perekonna elukvaliteedi seisukohalt ülimalt oluline. Kindel peab olema vaid selles, et menüü oleks tervislik ja rahuldaks isiku vajadused kõikide vajalike toitainete osas. Toitumisspetsialistid aitavad teid selles osas.
GLUTEENIVABA REZIIMI KIRELDUS
Gluteen on teraviljavalk, mida leidub looduslikult nisus, odras ja rukkis, vahel ka kaeras, kui see ei ole puhtalt kasvatatud ja koristatud. Ka võivad gluteenivabad teraviljad (riis, hirss ja tatar) olla gluteeni sisaldavad, kui jahu jahvatatakse vaheldumisi gluteenirikaste jahudega. Garanteeritult gluteenivaba on jahu vaid siis, kui ka veski, kus seda jahvatatakse, toodab vaid gluteenivabu teraviljajahusid.
Maisi peetakse gluteenivabaks, kuid autistid peaksid seda esialgu kindlasti vältima, maisivalk võib tekitada nendele samuti probleeme.
Gluteenivabadeks teraviljadeks võib pidada eelpoolnimetatud riisi, hirssi (erinevad hirsi sordid teff ja sorgo) ja tatart, lisaks saab kasutada ka võõramaid teravilju amaranti ja kinoad ning nendest valmistatud gluteenivaba jahu, leiba, makarone, müslisid, spagette ning muid teraviljatooteid. Tatra ja hirsi suhtes soovitatakse olla ettevaatlikud, sest mõnede autorite arvates ei ole need gluteenivabad teraviljad.
Gluteeni sisaldavad kõik teraviljatooted: müslid, koogid, leivad, saiad, küpsised, pastad, lasanjeplaadid, jahu ja jahu sisaldavad tooted, vahvlid, jookidest õlu ja kali, enamus paki- ja purgisuppe, teatud kastmed, vorstid jm lihatooted, magustoidud, vahvliga kommid ja jäätised jne. Ka beebidele mõeldud valmistoitudes on gluteeni sisaldavaid teravilju. Valige teraviljaproduktid, mille pakendile on sõnaselgelt kirjutatud, et need on gluteenivabad.
Herbid ja maitseained sisaldavad nisust täiteaineid. Kõik rosinad ei ole ka gluteenivabad, neile lisatakse natuke jahu, et nad ei kleepuks kanistrite seinte külge.
Tsöliaakiahaigus on ammu tuntud probleem ja seetõttu on poodides juba müügil kontrollitud gulteenivabu kaupu: leibu, pastasid, müslisid, küpsiseid jm snäkke, kuid siiski veel väga vähestes kauplustes. Nende toodete vähesuse tõttu osutub vajalikuks küpsetamine ära õppida. Mujal maailmas on juba paarkümmend aastat müügil gluteenivabade küpsetiste raamatuid, internetis on autistidele mõeldud kodulehekülgedel väga palju retsepte ja soovitusi, kuid need ei ole eestikeelsed.
Gluteeni võivad sisaldada lisaained, mida pannakse peaaegu iggasse tööstuslikult toodetud toitu. Lugege alati pakendilt koostist, et olla kindel, et tootes ei sisaldu gluteeni. Alati lugege pakendilt, mida konkreetne toiduaine sisaldab, kaasa arvatud lisa- ja abiained. Internetis on palju võõrkeelseid kodulehekülgi, kust saate abi ja retsepte, näiteks www.gfcfdiet.com annab palju kasulikku infot selle kohta.
Näiteks kui sildile on kirjutatud juurvilja- või taimevalk (proteiin), siis see võib olla nisuvalk, kui pole täpsustatud, et tegemist on maisi- või kartuli- või riisivalguga, ka maltodekstriin ja tärklis ja modifitseeritud tärklis on pärit nisust, v.a. juhtudel, kui on öeldud, et on tegemist kartuli vm. maltodekstriiniga. Sobivad on ka tapiokitärklis, arrowroot, maniokk ja saagopalmi säsist tärklis, paksendajaks võib kasutada karrageeni. Küpsetuspulbril lugege alati koostist. Euroopa Ühenduses toodetud pärm on gluteenivaba, Eesti pärm ei ole seda.
Samuti sisaldavad või võivad sisaldada gluteeni järgmised lisaained:
- linnaseäädikas, linnased või linnastest maitse- või lõhnaained;
- juurviljakumm(-vaik) kui see ei ole jaanileiva-/karuubi- või oavaik;
- sojakaste. Sojakastet võib tarbida, kui saab olla täiesti kindel, et see ei sisalda nisu ja soja suhtes ei esine talumatust;
- stabilisaatorid;
- lõhna- ja maitseained;
- emulgaatorid;
- maitsetaimed ja maitseained.
Talumatust võib esineda ka riisi, tatra ja/või hirsi suhtes. Niisugustel juhtudele tuleb kolmeks kuni kuueks kuuks toidust välja jätta kõik teraviljad ning hiljem ühekaupa taas kasutusele võtta neid, millel on madal gluteeni sisaldus. Alustada võiks metsikust riisist, siis lisada quinoa, tatar, amarant ning hirss. Iga uus teravili tuleb lülitada dieeti ükshaaval, et saada teada, kas see teravili sobib. Terviseseisundi järgi saab sellest paari päeva jooksul aru, sümptoomid halvenevad umbes 72 tunni jooksul.
KASEIINIVABA REZIIMI KIRJELDUS
Kaseiini leidub piimaproduktides, see on piimavalk. Viimasel ajal on müügile ilmunud laktioosivabad piimaproduktid. Need ei sobi kaseiinitalumatuse korral, sest laktoos on piimasuhkur, aga kasiin on piimavalk ja need on kaks täiesti erinevat asja. Kaseiini sisaldavad piim, hapupiim, pett, keefir, jogurt, või, hapukoor ja rõõsk koor, kohupiim, kõik juustud ja muud piimast valmistatud tooted, ka piima ja lõssipulber, piimaðokolaad, iga toode, kuhu on lisatud piima või mingit piimast toodetud produkti.
Vadak on ka piimavalk, kuid see erineb kaseiinist ja see on kaseiinivaba dieedi puhul lubatud. Peab ainult olema kindel selles, et vadak on puhas vadak.
Teatud juhtudel talutakse kitse- ja lambapiima ning nendest toodetud produkte. Aga esialgu on mõistlik ka need toidust välja jätta. Umbes aasta-paari pärast võivad mõned nende tarbimist katsetada..
Piima ja piimatooteid toidust välja jätta ei ole lihtne, kuna need esinevad paljudes toitudes peidetud kujul. Piima koostisosi sisaldavad ka ravimid ja toidulisandid. Paljud toiduainetetööstuses kasutatavad lisaained sisaldavad laktoosi. Seepärast tuleb alati pakendilt toote koostist lugeda. Näiteks toimub homöopaatiaravi tavaliselt graanulitega, mis sisaldavad laktoosi, ka veinitööstuses kasutatakse laktoosi. Tööstuslikult valmistatud lihatooted (sink, vorstid, pasteedid jne) sisaldavad samuti sageli piima. Tuleb loobuda ka enamusest kommidest ja muudest maiustustest, kindlasti piimaðokolaadist. Piima talumatuse puhul ei või tarbida ka veise- ja vasikaliha.
Piima saab toitudes ja küpsetistes asendada esialgu kookose- ja riisipiimaga. Kaseiinivabad on ka mandli-, kastani, pähkli-, soja ja kartulipiim. Riisipiima ostes tuleb olla kindel, et samas firmas ei toodetaks nisupiima. Sellistel juhtudel võivad tootmises gluteeni jäägid ka riisipiima sisse sattuda.
Eestis on turule ilmunud kvaliteetsed sojatooted, mis oleksid ideaalsed piima aseained, kuid paljud haiged võiksid dieedi alguses ka sojat vältida. Piimavalguga sarnasuse tõttu esineb sageli ristreaktsioone sojavalguga (IgE vahendatud reaktsioon). Sojas ei ole kasomorfiine, aga ta sisaldab bioaktiivseid valke/peptiide, mis suurendab peptiidide üldhulka soolestikus. Kui neid ei lammutata korralikult või nende hulk on muul moel tõusnud, siis nad võivad inhibeerida teiste toidu ja endogeensete ehk kehasiseste peptiidide lagundamist (LaBella FL 1985), sest peptiidid on üldiselt head peptidaaside inhibiitorid.
Hoiduge toitudest, mille sildile on kirjutatud:
- Kaseiin või kaseinaat;
- Hüdrolüsaadid (kaseiin, piimavalk, vadak, vadakuvalk);
- Laktoalbumiin;
- Laktoos ja laktuloos,
- Lõssipulber,
- Piimapulber.
Kindlasti jälgige lihatoodete koostist, eriti vorstide. Enamus vortide koostises on piimaproduktid ja veiseliha.
SUHKRUVABA REZIIM LISAKS GVKV-LE
Paljudel juhtudel, kui ei ole abi saadud ainult GVKV reziimist, aitab sellele lisatud suhkruvaba reziim, ehk GVKVSV reziim. Nii ei anta üldse toitu halbadele soolebakteritele ja seda pikemat aega, kuni soolestik on heade bakterite poolt koloniseeritud. Kui soovite seda reziimi katsetada, siis pöörduge abi saamiseks kindlasti toitumisspetsialisti poole, sest see reziim välistab ka tärklise. Autistidest laste vanemad mujal maailmas kasutavad palju seda nn spetsiifilist süsivesikutevaba dieeti. Jeffrey A. oma meeskonnaga viis 2004.a. läbi uuringu kontrollimaks, kas sellel dieedil on mõju. Nad leidsid, et sellel dieedil olevad autistlikud lapsed omasid märkimisväärselt vähem käitumuslikke ja psühholoogilisi probleeme kui ainult GVKV dieedil olevad lapsed. Pdf file sellest artiklist on internetis kättesaadav aadressil http://www.dream-big.us/.
See dieet on oma nimetuse saanud Kanada biokeemiku Elaine Gotscall´i poolt: The Specific Carbohydrate Diet (SCD). Ta uuris neli aastat Lääne Ontario Ülikoolis erinevate suhkrute mõjul tekkivaid raku tasandil muutusi seedetraktis, aasta aega põletike korral seedetrakti seinas tekkivaid muutusi.
Ta peab SCD dieeti efektiivseks tsöliaakia, Crohn' i tõve, koliitide, ärritatud soole sündroomi ja nendega seotud ärevuse, depressiooni ja meeleoluhäirete korral. Läbi liitsüsivesikute ja disahhariidide väljajätmise toidust saadakse seedetrakti seisundi paranemine. Kõik teavad, et tsöliaakiahaige saab abi gluteenivabast toidust, aga seda ei teata, et nende kahjustatud seedetrakt on väga tundlik süsivesikutele. Juba 30.ndatel aastatel defineerisid Dr. Sidney ja Merrill Haas New Yorkist tsöliaakiat kui di- ja polüsahhariidide tundlikkust. Haas leidis, et tsöliaakia osaks on mikroobide tasakaalu häirumine soolestikus. Tänapäevased uuringud kinnitavad seda väidet, mikrobiaalne ülekasv võib soodustada tsöliaakia geeni avaldumist.
Spetsiifilise süsivesikute dieedi peamiseks põhimõtteks on teatud suhkrute väljajätmine toidust (disahhariidid ja liitsüsivesikud ehk tärklis). Lubatud süsivesikud on piisavalt väikese molekulaarse struktuuriga, et neid suudetaks transportida läbi sooleseina vereringesse. Dieedi alguses ollakse suhkrute piiramises väga range, hiljem vastavalt soolestiku tervise paranemisele lisatakse uusi toiduaineid. Te leiate retsepte kodulehelt www. scdrecipe.com, ka on võimalik tellida Elaine Gotscalli raamatut "Breaking the Vicious Cycle".
PROBLEEMID, MILLEGA PUUTUTE KOKKU DIEETI ALUSTADES
Esialgu tundub dieedipidamine väga keeruline, kuid see vajab harjutamist. Kõige raskem on harjutada oma ümbrus ja teised inimesed sellega, et teie sööte teistmoodi. Neil võib olla raske aru saada sellest, et keelatud toitu tarbida ei ole isegi väikeses koguses lubatud. Kuid kogemus näitab, et teatud aja möödudes hakatakse teie soovidega arvestama ning ühistel koosviibimistel sõprade-sugulastega pakutakse sööke, mida ka teie süüa võite.
Teil võib olla ka probleeme omaenda pere ringis. Näiteks kui ema usub sellesse dieeti, aga isa peab seda ema jt veidruseks. Eriti halb on see lapse jaoks juhtudel, kus ema ja isa suhted on jahenenud. Sellistel juhtudel ei tule sageli ka dieedipidamisest midagi välja, sest üks vanematest rikub reeglipäraselt reziimi ja nii ei saavutata ka tulemusi. Sellistel juhtudel tuleks eelkõige lahendada perekonnas valitsevad erimeelsused, soovitavalt pereterapeudi abi kasutades.
Algus on raske, teil tuleb kogu toitumine, sageli ka oma elustiil ümber korraldada, kuid üsna varsti avastate, et kõik teie lemmiktoidud on võimalik samaväärsetega asendada. Te õpite rohkem ise kodus süüa tegema, kodus saab ka maitsvat gluteenivaba leiba küpsetada. Saate teha küpsisetorti, kirjut koera jm oma endisi lemmikmagustoite. Te ei pea ennast mitte milleski piirama, kuid kindlasti peate hakkama rohkem kodus süüa valmistama.
Kõige rohkem probleeme võibki teil olla väljas söömisega. Kuid ka restoranis, sööklas ja teistes söögikohtades saate paluda oma toidule kastet mitte lisada, juustu mitte peale riivida jne. See tähendab lihtsalt alati teile pakutava toidu täpse koostise eelnevat uurimist. Ärge häbenege üksikasju küsida, isegi kui teid veidrikuks peetakse. Sünnipäevadel ja pidudel käies avastatate imestusega, kuidas teised inimesed toituvad, nad lisavad igale toidule kas jahu või piimaprodukte. Näiteks valmistatakse kõik värsked salatid hapukoorega, selle asemel, et kasutada tervislikke õlisid, kõik liha- ja kalatoidud paneeritakse riivsaia või jahuga, kotlettidesse ja suppidesse lisatakse jahu. Miks?
Et peresiseselt oleks dieeti lihtsam järgida, oleks hea eraldada üks riiul või köögikapp, kus on dieeti pidavale pereliikmele mõeldud toiduained. Paljusid toite saab valmistada kogu perele gluteenivabalt. Kõik ei pea sööma gluteenivaba leiba, aga kogemused ütlevad, et nad söövad seda suurima rõõmuga, kui te seda kodus ise küpsetate. Sageli ongi sellises peres vaid paar toiduainet, mida erinevalt tarbitakse. Need on leib ja juust või keefir ja jogurt. Muu söök saab kõik olla ühine. Seetõttu on lihtsam hoida hoopis need üksikud gluteeni- ja piima sisaldavad toiduained eraldatult. Kogemused näitavad, et pereliikmed ja külalised tarbivad hea meelega teie enda küpsetatud saia ja muid küpsetisi ning sageli loobutakse poest saiatoodete ostmisest. Rukkileivast ei saa ega tohigi pereliikmeid võõrutada. Ka ei ole õige seda reziimi teistele peale suruda, eriti neile, kellele rukis ja fermenteeritud piimaproduktid kahjulikud pole. Ka ei saa GVKV reziimi reklaamida kui tervislikku toitumist kõigi jaoks, mida mõnikordi antud reziimist vaimustuses olevad isikud teha püüavad. Muidugi on ka kõigile tervetele parem süüa vähem nisujahu ja saia ning rohkem rukki- jm täisteraleiba, tarbida poepiima asemel keefiri ja jogurteid ning vabal pidamisel oleva lehma piima, aga nende produktide täielik ärakeelemine ei ole õige.
Mõnel on kerge minna kiiresti päevapealt üle täielikule dieedile. Teha otsus ja hakata katsetama. Te saate kindlasti hakkama, kui teate, kust te kõiki kaupu osta saate. Kui teil on kodus olemas kõik asendusained, on teil juba edu garanteeritud. Kui te mõtlete sellest kui millestki võimatust või millestki, mida ehk tulevikus proovima hakkate, siis ei ole mõtet ka raha analüüside tegemisele raisata. Olge positiivne, leidke endale tugiisik, kes on juba mõnda aega dieedil olnud ning oskab teile alguses nõu anda.
Alguses läheb teil poodides rohkem aega, sest peate lugema pakenditel olevaid koostisained, mis on kirjutatud sageli väike väikeselt ja puudulikult. Lugege alati ka originaaltekste. Näiteks on poes müügil tatramakaronid ja te rõõmustate. Kui aga põhjalikumalt uurite, siis leiate, et kusagile on hästi väikeselt kirjutatud, et tatramakaroni koostises ainult 40% tatrajahu.
Teil tuleb hakata külastama uusi poode, avastada enda jaoks täiesti uusi retsepte, uusi maitseid ja toite, mis on väga positiivne. Nii võite te juba varsti avastada, et teie toitumine on muutunud palju-palju tervislikumaks.
Esimestel kuudel võivad ka tekkida nn. ärajäämanähud, kus haigussümptomid võivad ägeneda või ilmuda uued, näiteks lööbed nahal, peavalud, kõhulahtisus. Need aga on kõik keha puhastumise reaktsioonid. Jooge rohkem vett või puhastavaid ravimteesid, võimelge ja olge palju värskes õhus, see kõik aitab toksiinide kehast väljutamisele kaasa. Võib esineda ka niisuguseid võõrutusnähtusid, nagu suurenenud isu piimatoodete või gluteeni järele. Mõnedel juhtudel võib täheldada niisuguseid reaktsioone veel 6 kuud kuni aasta peale toidumuutuse algust. Et opioidide tase organismis märgatavalt langeks, on vajalik vähemalt aastane dieet.
Kui olete juba uute toitudega harjunud, siis märkate üsna kindlasti ka seda, et olete mõned üleliigsed kilod kaotanud, samuti võite näiteks täheldada, et teie dieeti pidava lapse uni on endisest rahulikum. Järgige 3 kuud ranget dieeti. Siis, kui soovite, võite tahtlikult ka mõned erandid teha ja tagajärgi jälgida (tihti tulevad vanad tervisehädad tagasi). Nüüd olete saanud kindlustunde, et dieeti on vaja jätkata pikemalt, ning kui see vajalikuks peaks osutuma, siis kasvõi kogu elu.
Kas dieeti võib lõpetada?
Kui gluteen ja piimaproduktid toidusedelist välja jätta, siis võib inimene end taas täiesti tervena tunda. Kuid sageli vaid niikaua, kuni ta neid toiduaineid uuesti ei tarvita. Sageli ei tohi alustatud dieeti kunagi katkestada. Kui soolestik ei ole terveks ravitud (läbilaskvuse suurenemine, pärmseened jms), kui ensüümsüsteemid ei funktsioneeri veel korralikult, siis algab kõik uuesti otsast peale. Kui me räägime opioidsetest peptiididest, siis peab meeles pidama, et 1 molekul gluteeni tekitab kehas 15 molekuli opioidi.
Seda, kas inimese soolestik ja/või ensüümsüsteemid on taastunud ja ta on hakanud gluteeni ja kaseiini taluma, saab kindlaks teha kordustestidega, nn taastarbimise testidega, mille käigus tarbitakse natuke gluteeni- ja kaseiinisisadavaid produkte ning siis tehakse analüüsid.
Kui on tegemist tugeva gluteeni talumatusega, siis enamasti lisandub sellele ka talumatus piima vastu, kuid hiljem võib isik piima hakata taluma.
Uuesti lülitatakse toiduaine dieeti väga aeglaselt, et uut kahjustust ei tekiks ja vajalike ensüümide hulk aeglaselt suureneks. Kui on tegemist opioididega, siis need kognevad aegamööda ja sümptoome ei teki kohe. Mõned reageerivad kiiresti, mõned aeglaselt kuude möödudes. See sõltub nii peptiidide imendumisest soolestikus kui nende lõhustamisest ehk peptidaaside defitsiidi suurusest. Ka tsöliaakia korral võib minna aega, enne kui sümtoomid uuestitarbimise korral ilmnevad. Teine kriitiline faktor on aju-vere barjääri läbimine, NS nähtude tekkimine sõltub peptiidide suurusest ja stuktuurist.
Tsöliaakia korral peab dieeti pidama kindlasti terve elu. Laktoositalumatus ei taastu ka kohe kindlasti mitte. Nende puhul ei ole mõtet tarbimist katsetada.
Soovitatav teaduskirjandus
Bazex A (1976), Diet without Gluten and psoriasis, Ann Derm Symp; 103: 648.
H.P van Bever, M.Docx, and W.J. Stevens (1989), Food and Food Additives in Severe Atopic Dermatitis, Highlights Food Allergy; 44:588-594.
Chabance, B. Et al (1998), Casein peptide release and passage to the blood in humans during digestion of milk or yogurt, Biochimie; 80:155-165.
Cook W. T and Thomas-Schmith W (1966), Neurological disorders assotiated with adult coeliac disease, Brain; 89:683-722
Cooper BT et al (1978), Coeliac disease and immunological disorders, Brit med J 1:537-539,
Cornish E. (2002), Gluten and casein free diets in autism: a study of the effects on food choice and nutrition, J Hum Nutr Dietet, 15:261-269.
Jensen D, Brønstad G, Thiede B, Dunstan H, Lien E, Holmöy T Reichelt K (2010), Hyper-peptiduria in multiple sclerosis, Current Trends in Neurology, Vol 4, 51-60.
J¸rgensen, H. et al (1979), A peptide containing fraction in the urine of schizophrenic patients which stimulates opiate receptors and inhibits dopamine uptake. Neuroscience; 4:1883-1893
DeSantis, A. et al (1997), Schizophrenic symptoms and SPECT abnormalities in a coeliac patient: regression after a gluten-free diet, Journal of internal medicine 242:421-423
Doglass J.M. (1980), Psoriasis and diet, Caif Med 133: 450.
Dohan, F.C. (1966). Cereals and Schizophrenia, data and hypothesis. Acta Physiologica Scandinavica. 42:125-132
Dohan, F. C (1988), Genetic hypothesis of idiopathic schizophrenia: its exorphin connection, Schizophrenia Bull; 14:489-494
Drysdale, A., Deacon, R., Lewis, R. et al (1982), A peptide containing fraction of plasma of schizophrenic patients which binds to opiate receptors and induces hyperactivity in rats Neuroscience; 7: 1567-1574
Elder JH, Shankar M, Shuster J, Theriaque D, Burns S, Sherrill L (2006), The gluten-free, casein-free diet in autism: results of a preliminary double blind clinical trial, J Autism Dev Disord; 36 (3): 413-20.
Feingold N, Why your Child is Hyperactive? New York: Random House, 1975
Gardner MLG, Absorption of intact proteins and peptides. In Physiol of the gastrointestinal tract. pp 1795-1820, LR Johnson, 3rd edit, 1994
Gillberg, C (1988). The role of endogenous opoioids in autism and possible relationship to clinical features, in Wing, L., Aspects of autism: biological research, Gaskell, London, 31-37.
Hadijvassiliou M et al. (1998) Clinical, radiological, neurophysiological and neuropathological characteristics of gluten ataxia, Lancet; 352: 1582-1585.
Hadijvassiliou M et al. (2001), Headacke and CNS white matter abnormalities related with gluten sensitivity, neurology, 56:385-388.
Hadijvassiliou M et al. (2002), The humoral response in the pathogenesis of gluten ataxia, Neurology 58:1221-1226.
Hewson D.C. 1984, Is there a Role for Gluten-free Diets in Multiple sclerosis? Human Nutr Appl Nutr; 38A:417-420
Janeway CA (1993), How the Immuune system recognizes invaders, Scientific American; 269:40-47
J¸rgensen, H. et al (1979) A peptide containing fraction in the urine of schizophrenic patients which stimulates opiate receptors and inhibits dopamine uptake. Neuroscience; 4:1883-1893
Karjalainen J et al 1992, Bovine labumin peptide as a possible trigger of insulin-dependent diabetes mellitus. New Eng J Med; 327:302-307
Kjeldsen-Kragh J. et al (1991), Controlled Trial of Fasting and One-Year Vegetarian Diet in Improvement in Treated Psoriasis, Arch Dermatol; 115: 945-949.
Kjeldsen-Kragh J. et al (1991), Controlled Trial of Fasting and One-Year Vegetarian Diet in Rheumatoid Arthritis, Lancet; 338:899-902
Kjeldsen-Kragh J. et al (1994), Vegetarian Diet of Patients with Rheumatoid Arthritis-Status: Two years After Introduction of the Diet, Clin Rheumatol 13: 475-482.
KnivsBerg, Ann-Mari, Wiig, Kirsti, Lind, G. N¸dland, M., Reichelt, K. L (1990), Dietary Intervention in Autistic Syndromes. Brain Dysfunct; 3, 315-327;
KnivsBerg, A. M. Reichelt, K. L, G. N¸dland, M., H¸yen,T (1990), Autistic Syndromes and Diet: a follow-up study, Scandinavian Journal of Educational Research; 39, 223-236; KnivsBerg, A. M. et al (2001), reports on dietary intervention in autistic disorders, Nutr.neurosci; 4:25-27
Knivsberg, A.M. et al. (2002), A randomised, controlled study of dietary intervention in autistic syndromes. Nutritional Neuroscience; 5 (4): 251-261.
LaBella FL et al, Administration of peptides inhibit the degaradation of endogenous peptides. The dilemma of distinguishing direct from indirect effects. Peptides 6:645-660
Lindahl O. et al(1985), Vegan diet regimen with reduced medication in the treatment of bronchial asthma, J Asthma; 22: 45-55.
Lithell H. et al (1983), A Fasting and vegetarian Diet treatment Trial on Chronic Inflammatory Disorders, Acta Derm Vener (StockH ;) 63: 397-403.
Liu Y et al (2007), Towards a possible aetiology for depressions? Behavioral and Brain Functions 3:47.
Loeb H. et al (1989), Tannin-Rich Carob Pod for the Treatment of Acute Onset Diarrhea, J Ped Gstroenterol Nutr; 8:480-485
Lucarelli S., Frediani T., Zingoni A.M. (1995), Food allergy and infantile autism. Panminerva Med, n.37 (3), 137-141
F.de Maat-Bleeker and C. Bruijnzeel-Koomen (1996), Food Allergy in Adults with Atopic Dermatitis, Highlights Food Allergy 32: 157-163.
Maes, M., Goossens, F., Scharpe, S. et al (1994) Lower serum prolyl endopeptidase enzyme acivity in major depression: Further evidence that peptidases play allmenn role in the pathophysiology of depression. Biol. Psychiat.; 35: 545-552
Montinari M et al, Autistliku sündroomi ravi homotoksikoloogilise meetodi ja toitumise abil. Konverentsi ettekanne, Tartu 2007
Niebuhr D.W. et al (2011), Association between bovine casein antibody and new onset schizophrenia among US military personell, Shizophrenia Research 128, 51-55.
Nsouli TM, Role of food allergy in serious otitis media, Annals of Allergy, sept 1994; 73:215-219.
O'Brian, D. Armstrong, B. Cummings R.A, Stange J. (1978). Disruptive behavior: a dietary approach. J Autism, n.8, 325-327
Panksepp, J.(1979). A neurochemical theory of autism. Trends in neuroscience, n.2, 174-177.
Pedersen O.S., Liu Y. (1999), Serotonin uptake stimulating found in plasma of normal individuals and in some autistic urines, J Pept Res, 53 (6), june, 641-646.
Pellicia A., Lucarelli S., Frediani T. (1999). Partial cryptogenetic epilepsy and food allergy/intolerance. A causal or a chance relationship? Reflections on three clinical cases. Minerva Pediatr, n. 51 (5), 153-157
Pritchard, G. G and Coolbear, T (1993) The physiology and biochemistry of the proteolytic system in lactic acid bacteria FEMS Microbiology Reviews 12: 170-206
Proctor M. et al (1979) Lowered Cutaneous and Urinary Levels of Polyamines with Clinical Improvement in Treated Psoriasis, Arch Dermatol 115: 945-949.
Reichelt, K.L., Ekrem, J., Scott, H. (1990). Gluten, milk proteins and autism: dietaryintervention effects on behavior and peptide secretion. J Appl Nutrition, 42, 1-11.
Reichelt K.L. et al (1990) The effect of a gluten free diet on glycoprotein associated urinary peptide excretion in scizofrenia. Current Opin. Psychiat 7:39-42.
Reichelt, K. L., Sagedal, E, Landmark, J., Sangvik, B. T., Eggen, O., and Scott, H. (1990), The effect of gluten-free diet on urinary peptide secretion and clinical state in schizophrenia., Journal of Orthomolecular medicine, 5: 223;
Reichelt, K.L., Knivsberg, A-M., Lind, G., N¸dland, M. (1991). Probable etiology andpossible treatment of childhood autism. Brain Dysfunct 4, 308-319.
Reichelt K.L. and Landmark J. (1995) Specific IgA antibody increases in scizophrenia. J Biol Psychiat 37:410-413.
Reichelt, W.H. and Reichelt, K.L.(1997). The possible role of peptides derived from foodproteins in diseases of the nervous system. Epilepsy and other Neurological Disorders in coeliac Disease. John Libbey & Comp, London. UK, 225-235.
Reichelt, W. H, Knivsberg, A. M., Nodland, M., Stensrud, M. and Reichelt, K. L.(1997), Urinary peptide level and patterns in autistic children from seven countries, and the effect of dietary intervention after 4 years., Dev. Brain Dysfunct ; 10: 44-55;
Reichelt, K. L and Stensrud, M (1998) Increase in urinary peptides prior to the diagnosis of schizophrenia, Schizophrenia Research;1998; 34: 211-213).
Reichelt, K.l. and, Knivsberg, A-M. (2003). Can the pathophysiology of Autism be
Explained by the nature and the discovered urine peptides? Nutr Neuroscience, 6, 19-28.
Reichelt K.L. and Knivsberg A.M. (2009), The possibility and probability of a gut-to-brain connection in autism, Annals of clinical Psychiatry 21(4):205-211
Rowe A.H. and Rowe A Jr, Food Allergy: Its Manifestations and Control and the Elimination Diet: A compendium (Springfield, IL: Charles C.Thomas(1972).
Brostoff J and Challacombe S.J. eds., Food Allergy and Intolerance (Philadelphia, PA: W.B. Saunders, 1987).
Sandyk, R., Gillman, M.A (1986). Infantile autism: a dysfunction of the opioids? Med Hypotheses, n. 19 (1), 41-45.
Shattock, P., Whiteley P. (2000). Biochemical aspects in autism spectrum disorder: Updating the opiod-ecess theory and presenting new opportunities for biomedical intervention. Expert Opinion of Therapeutic Targets, 6 (2), 175.
Stuart CA, Twiselton R, Nicholas M and Hide DW (1984), Passage of cow´s milk protein in brest milk, Clin Allergy 14:533-535.
Sun, Z. And Cade, J. R (1999), A peptide found in schizophrenia and autism cause behavioral changes in rats. Autism; 3: 85-95;
Sun Z., Cade J.R, Fregly M.J. and Privette R. M. (1999) beta-casomorphin induces Fos-like immunoreactivity in discrete brain regions relevant to schizophrenia and autism., Autism; 3: 67-83
Teschemacher, H., Koch, .G., and Brantl, V. (1997) Milk Protein-Derived Opoid Receptor Ligands Biopol. 43: 99-117.
Travis S ja Menzies I , Intestinal permeability: functional assessment and significance. Clinical sci 82:471-488, 1992
Troncorne R, Scarcell A, Donatiello A, Canntaro P, Tarabusco A and Auricchio S (1987), Passage of gliadin into human breast milk, Acta Paed Scand 76: 453-456.
Vojdani, A et al (2004), Immune response to dietary proteins, gliadin and cerebellar peptides in Children with autism, Nutritional Neuroscience, volum 7, 151-161.
Wakefield, A. J. et al.(1998), Ileal-lymphoid-nodular hyperplasia, non-specific colitis, and pervasive developmental disorder in children, The Lancet 351: 637-641;
Whitley, P., Rodgers, J., Savery, D. and Shattock, p. (1999), An gluten-free diet as an intervention for autism and associated disorders: perliminary findings. Autism; 3: 45-65;
http://gfcf-diet.talkaboutcuringautism.org/gfcf-in-10-weeks.htm Families with autism helping families with autism TACA (talk about curing autism). Suggested GFCF Dietary Calendar - Going cfgf in 10 Weeks!
