 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
Glutamaadi ja aspartaami poolt põhjustatud probleemid: eksitotoksilisus ja eksitotoksiinid.
Meie igapäevases toidus leidub palju lisaaineid. Neid lisatakse maitse parandamiseks ja tugevdamiseks, säilivuse suurendamiseks jne. Kõik lisaained ei ole tervislikud ning kaugeltki mitte kõigile inimestele. Eriti ettevaatlikud peavad olema psüühiliste/aju probleemidega isikud, mireenipeavaludega just naatrium glutamaadi ja asparataami suhtes. Viimane on enim vaidlusi tekitanud toidu lisaaine ja nii kaua, kuni pole lõplikult tõestatud tema toksilisus, lubatakse teda kasutada. Eksitotoksilisuse all mõeldakse patoloogilist protsessi närvirakkudes, kus glutamaat ja/või sellesarnased ained kuhjuvad ja seostudes närvirakkude pinnal olevate glutamaat- retseptoritega põhjustavad raku surma. Glutamaat-retseptorite ülestimulatsioon põhjustab rakusisese kaltsiumioonide sisalduse tõusu, mis kahjustab mitokondreid ning käivitab apoptoosimehhanismi ehk teisisõnu raku surma. Uurijad on seostanud mitmeid häireid, k.a. migreenid, ajukasvajad, krambid, arenguhäired ja Alzheimer toidust saadavate eksitotoksiinidega. Glutamaat, mis esineb aminohappena toidu koostises loomulikul kujul, ei ole enamasti tervisele ohtlik, sest ta laguneb ja imendub sooles aeglaselt, andes veres madalamaid kontsentratsioone. Näiteks: nisugluteenist 43% on glutamaat, piimavalk kaseiin on 23% osas glutamaat ja þelatiinivalk sisaldab 12% glutamaati. Mõnede patoloogiliste protsesside korral, nagu näiteks toksiliste metallidega (Hg, liigne raud) mürgistusel ja madala magneesiumi või glükoosi taseme puhul võib kehaomane glutamaat kuhjuda ja põhjustada ekstsitotoksilisust. Sagedaseimaks liigse glutamaadi kuhjumise võimaluseks tänapäeval on toidu lisaainete tarbimine. Glutamaat-retseptorile toimivaid keemilisi ühendeid arvatakse meie elukeskkonnas olevat üle 70. Kõige enam leidub neid meie toidu lisaainete hulgas (tuntumad on glutamiinhape e. glutamaat ja aspartaam).Toidu lisaained glutamiinhape (E620) ja glutamiinhappe soolad (E621-625) on toidukeemias väga laialt levinud lihatoitudes, puljongikuubikutes ja mujal, tuntud kui maitsetugevdajad. Sünteetilist magusainet (suhkruasendaja), lõhna ja maitse tugevdajat aspartaami (E951) esineb rohkesti karastusjookides, maiustustes, kondiitritoodetes jne. On veel rida varjatud viise, kuidas meie organismi toidu kaudu liigselt glutamaati võib sattuda. Põhjalik ülevaade on sellest eesti keeles saadaval järgneval aadressil: http://ardisala.planet.ee/raamatud/E-ainetest_Martinilt.rtf Sellised lisaained võivad tekitada palju probleeme, millest levinumad on migreen, astma (hood alates kergetest kuni väga tõsisteni), südame rütmihäired, südamepekslemine (kuni äkksurmani), iiveldus ja oksendamine, depressioon ja desorienteeritus, uimasus, ärrituvus jt. Enamikel juhtudel on glutamaadi kõrvaltoimed vaevumärgatavad ja kujunevad välja pikema aja vältel. Tekkivad tervisehäired on enamasti doosist sõltuvad, kuid mõned inimesed võivad reageerida isegi väikesele kogusele. Reaktsioonid võivad tekkida kohe pärast söömist või alles 48 ja isegi kuni 72 tunni pärast. Liigne glutamaat võib mõjutada imikute ja laste aju arengut, mille tagajärjel areneb tähelepanu defitsiidi häire ja hüperaktiivsus (ADHD), autism, tserebraalparalüüs. Glutamaadi eksitotoksilisusega on seostatud ka skisofreeniat jt kroonilisi degeneratiivseid neuroloogilisi häireid ning erinevad hormonaalseid häireid. Glutamaat-retseptorites töötavad normaalolukorras neurotransmitterina aminohapped Glutamaat (Glu) ja aspartaat (Asp). Närvistimulatsioon vabastab glutamaadi ekstratselluaarsesse ruumi, kus see seostub vastava retseptoriga, mis mõjutab Ca+ ioonide liikumist rakku ja rakust välja. Rakuväline glutamaat "pumbatakse" astrotsüütidesse, kus see muudetakse teiseks aminohappeks - glutamiiniks (ensüüm glutamiinsüntetaasi aktiivsuse kaudu). Astrotsüüdid on neurogliia koostisse kuuluvad närvirakud, mis ümbritsevad kapillaare ja neuroneid, nad on osa hematoentsefaalsest barjäärist (HEB), mis kontrollib ainete liikumist vere ja ajurakkude vahel. Neil on ühel pool suhkrut transportivad kapillaaridega ümbritsetud jätked, teiselt poolt ümbritsevad astrotsüüdid sünapse, moduleerides neurotransmittereid ehk närvivahendusaineid. Seega vastutavad astrotsüüdid nii sünaptilise ülekande eest kui HEB kaudu närvirakkude kaitsefunktsiooni eest. Meie närvisüsteemi poolt kontrollitakse vabade aminohapete - glutamaadi ja aspartaadi koguseid mitmel moel. Üks kontrollimehhanism on nn pumpmehhanism, mille abil need ained eemaldatakse kiirelt rakuvälisest ruumist, kus nad ei tohiks kuhjuda. Teiseks kontrollmehhanismiks Glu ja Asp tasakaalu säilitamisel on vere-aju (HEB) barjäär. Mõnel aju osal (näiteks hüpotaalamusel) puudub aju-vere barjäär, nii et osad toksiinid ja veres olevad eksitatoorsed valgud kahjustavad seda otseselt. Uuringutes on leitud, et ka need aju osad, millel on olemas aju-vere barjäär, võivad ikkagi saada toidust tulevate eksitotoksiinide tõttu kahjustatud. Sellised terviseseisundid nagu füüsiline stress, peatrauma, kõrge vererõhk, diabeet, nakkused, hüpoglükeemia, epilepsia jt. võivad põhjustada aju-vere barjääride murdumise, mis lubab kahjulikel ühenditel neuroneid kahjustada. Glutamaadi kuhjumine närvirakkudes võib tekkida väga erinevatel põhjustel. Näiteks võivad eksitotoksilise kahjustuse põhjuseks olla mitmed toksilised ained, mis blokeerivad glutamiin-süntetaasi (GS) aktiivsust, samuti ained, mis kahjustavad mikrotuubulite terviklikkust. Üheks selliseks aineks on näiteks GS blokeerija elavhõbe, mida leidub ka vaktsiinide koostises timerosaali nimetuse all ja selle kohta saab täiendavalt lugeda meie kodulehelt prof. Boyd E.Haley artiklitest. Mikrotuubulid on raku tsütoplasmas radiaalselt paiknevad rakuskeleti osad, mis funktsioneerivad kui rakusisesed teed, mida mööda liigub suur hulk raku sisestruktuure, näiteks mitokondrid, lüsosoomid jm. Mikrotuubuli struktuuri häired, mis tekivad elavhõbeda mürgituse korral, halvendavad glutamaadi transporti mööda aksonit, põhjustades regionaalset "eksitotoksilisust" ja neuronite täiendavat surma. Glutamaadile tundlikke rakke on leitud ka väljaspool närvisüsteemi, näiteks südame erutusjuhtesüsteemis, südamelihases, maksas jm. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eksitotoksilisuse probleem võib olla seotud erinevate tervisehäiretega, kuid tänapäeva tingimustes puudutab see probleem meid laiemalt, kuna toiduainetetööstuses on kasutusel lisaaineid (e-ained), mis mõjutavad glutamaatretseptoreid ja selle kaudu kutsuda esile eksitotoksilisust ja sellest tulenevaid tervisehäireid. Seetõttu tuleb alati arvestada lisaainetega toidus, tarbida võimalikult lisaainetevaba toitu, eriti tervisehäirete olemasolu korral. Migreenipeavalud võivad näiteks täielikult kaduda vaid naatrium glutamaadi toidust eemaldamisega. Tervisehäirete korral on oluline välja selgitada individuaalne talumatus nii toiduainete kui toidu lisaainete suhtes ning arvestada viimaste toksilisust. |
 |
 |
| Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon Aadress: Lembitu 8, Tartu 50110 Telefon: 508 2596 annely@tervisekool.ee |